Jabur päev

Igatahes. Ma ei tea, kas tegu on eile joodud veini tagajärgedega või mis, aga tänane päev on jabur-haiglane-ma-tahan-seda-unustada-tüüpi olnud. Ma olen täna põrguinglitega kakelnud, saatnud nagasid koju asjade järele, pläkutanud C.-ga, lugenud, jalutanud. Mõelnud, mõelnud, mõelnud. Ei, midagi põhjapanevat ma nüüd ei avastanud. Aga mul on tunne - nagu ikka - nagu oleks miskit teoksil. Ebameeldivat. Selline kõhedus on kontides. Võib-olla hakkan hoopis haigeks jääma, ei tea.

Ülikoolist sain täna jälle kirja. Sel korral prodekaanilt. ÕISi tehti korraldus ning see tähendab, et automaatselt pole mul enam aktiivset suhet ülikooliga. Seda asja ma loomulikult nii ei jäta ning teen ikka eksterni avalduse ära. Ma tean küll, et see ei anna midagi, aga iseennast ehk distsiplineerib. Lisaks pr. professorile, eks, sest tema ees on ju elu-piinlik, kui midagi tegemata jääb. Ja elu-piinlikke olukordi ma ju väldin, mulle ikka meeldib, kui asjad on joone järgi jonksu seatud.

Mingi situka teema. S.t. pätakas of the häda tegutseb jälle.