Kuigi eelmisel nädalal mõtlesin, et esmaspäeva võiks üleüldse vahele jätta, on mul täna tunne, et mulle meeldivad esmaspäevad. Hommikuse ärkamisega on loomulikult probleeme, sest igasugused "viska toimetused homse varna" värgid on eelmisel õhtul võtnud palju aega, nii et magamaminek on kuskile kaugele sinnapoole südaööd jäänud. Niisiis tuleb unesegaselt telefon-kell kinni lülitada, kobada lambilülitit ning hüpata kaht jalga korraga põrandale visates voodist välja (ebausk ütleb, et nii saab tulla ainult hea päev!). Tavapäraste hommikuste tegemisega edasi, nii see päev läheb.

Alati pisut uimaselt, kuid samas lootusrikkalt. On ju esmaspäev. Alati võib loota, et sel nädalal läheb teisiti. Nagu ikka, sel aastal, sel päeval, sel nädalal, sel kuul, sel tunnil, sel minutil.

"Tiu-tiu, teisiti, jah, teisiti!"