Mingi nipiga olen täna Tallinnas. Isegi ei tea, kuidas see juhtus :) Tegelikult tean küll, aga ei suuda uskuda, et ahvatlusele järele andsin ning tõepoolest bussi istusin ja kohale vurasin.

Terve tee lugesin raamatut "Kuningas Saalomoni kaevandused" ning pean ilmselt terve tagasitee sama raamatut puurima. Sel korral olen lastele kohustuslikku kirjandust valides suhteliselt kindlalt ämbrisse astunud. Wimberg on soovitanud teoseid oma lapsepõlvest ja kuigi meil on olnud see va lapsepõlv samal ajal, pole ma soovitatud teoseid kas lugenud või olen need unustanud. Oli üks täiesti titekas "Emil ja salapolitseinikud" E. Kästnerilt, siis täielik igavik R. Bradburylt "Vist on kuri tulekul" ning nüüd siis väga julm ja verine Saalomoni lugu. Jules Verne ja üks vene kirjaniku teos ootavad veel oma järge. Ühesõnaga. Kui lapsukesed küsisid, et millal nad lugemiskontrolli hinded saavad, siis ütlesin neile mõtlematult esmaspäeval... Aga ma tahan veel puhata ja mängida, nii et ei mingit esmaspäeva :)

Nädalavahetused Tallinnas on toredad :) Emma-beebi on väga suureks kasvanud, Enriko-män veel valjuhäälsem ning teised sama toredad kui varemgi. Isegi majast mööda vurisevad rongid, mille rattad ragisevad, on vahvad.

Kellaaeg näitab juba pühapäeva.