Roppus ja rõõm

Lakooniliselt: uni on. Taob jalaga juba kolm viimast tundi. Põhjused: a) ma olen viimasel ajal halvasti maganud (need on muide ka ühe laulu sõnad); b) soov mitte üleval olla; c) olen füüsilisest pingutusest jõuetu.

Ma nimelt tegin täna sporti. Jajah, kuulsite õigesti. Kui ma tavaliselt kõnnin iga päev umbes 50 minutit töölt koju - päris kena hulk kilomeetreid on teekond :) - siis täna ma sõitsin osaliselt auto ja osalt bussiga. Kui koju jõudsin, olin äärmiselt tige, sest bussis seisis mu läheduses ja lehkas harilik kodutute öömajja teel olnud asokas (asotsiaal) ning lisaks tegid kaks pägalikku ropendamisvõistlust:

Jupp: "Mine perse!"

Jupim: "Mine munni!"

Jupp: "Situ pihku!"

Jupim: "Situ verd!"
Jupp: "Ära ülbitse, munn!"

Jupim: "Ära mölise, pede!"

Jupp: "Mu vend annab sulle peksa, türa."

Jupim: "Mu isa annab sulle rohkem... türa."

Loomulikult saatis seda nügimine ja üksteise jalgade tagumine. Jupim istus mu kõrval. Ma ei pidanud ühel hetkel vastu ja panin õpsi ehk siis õiendasin. Nad lõpetasid sõnadega sõimu, aga žestikuleerisid väga elavalt ja kiirelt edasi. Kusjuures oli neil kasutuses rohkem kui traditsiooniline kolmas sõrm!

Niisiis on arusaadav, et koju jõudes olin masenduses ja läksin jooksma. Jube vahva oli, hingeldama ei võtnud ning hingamine läks paigast ära vahetult enne lõppu. 40 minutit jooksin oma tavalist ringi, pluss kohapeal väljamõeldud lisaring. Harilikult jooksin tavaringi 20 minutit, seega oli tänane tempo vägagi madal, kuigi ka õues tehtud lõdvestusharjutused ja mu sarnane kuulus aja sisse (jooksuaega ehk sai siis kokku umbes 33-35 minutit). Kui ilma peab ja lihased väga vihast ei pane, lähen homme jälle, sest homme on ju masterplaani päev :)

Vihaga läksin jooksma, aga hea tundega tulin tagasi. Ja seda ma tahangi saavutada. Puhas jooksurõõm rahva sekka ;)

Ma ei saa mainimata jätta, et sigaretist loobumine paistis kenasti välja - ma ei köhinud kordagi ning kopsud jäid kenasti sinna, kus nemad olema peavad. Nii et siis ikkagi roppus ja rõõm käsikäes.

Ajee. Ma rääkisin ja lähen vasakule ära. Ah, mis vasakul on? Vat, vasakul on voodi.

Jah, mul on jooksmiseks Nike´i papud ja ma olen neist vaimustuses, kuigi mul ei ole kaubamärgi kultust (see väide põhjustab mõnes suure naeruhoo, aga ma tõepoolest pole märgipede, vaid ostan neid asju, mis mulle meeldivad).