Stressist ja pallist
Ühesõnaga. Mul on minu põrguinglid jõudnud meie pisikese kooli viimasesse klassi. Juba eelmise õppeaasta lõpul hakkasime igasuguseid asju organiseerima. Esialgu, et kogemust saada ja edaspidi seetõttu, et nii on kombeks. Igatahes oleme korraldanud koos paralleelklassiga tutipeo, lõpupeo, 1. septembri. Nüüd on järg õpetajate päeva käes.
Kui te nüüd arvate, et see on kole kerge, siis te eksite. Igatahes võin juba praegu öelda, et kunagi kui ise sai seda kooliajal organsieeritud, kaotasin tunduvalt vähem närvirakke, kuigi väga väikese seltskonnaga tegime asja ära :) Ei tulnud mõttesegi joosta klassijuhataja juurde appi karjuma, näkää. Põrguinglid seevastu hädaldavad juba neljandat nädalat järjest. Kõigepealt: "Õpetaja, millal me seda arutame?" siis "Õpetaja, ma tahan olla õpetaja X!" edasi "Õpetaja, miks ma ei saa olla õpetaja X?" ja nii edasi. Mul hakkab laug tõmblema, kui sellele mõtlen, ausalt. Kusjuures nagu ikka. Kui meie C.-ga midagi teeme, siis me teeme seda eeskujulikult - vähemalt üritame (vähemalt 125% endist ja lastest nii palju kui suudame neilt välja meelitada). Täna kuulasin eeltoodud küsimusterahe viimast osa umbes 50 korda. Arvake ära, et mul on närvid suhteliselt pingul ning karjun iga lapse peale, kes lähedale tuleb ja pisutki vinguvat häält teeb. Ühe mehe saatsin pikalt kah, sest tema otsustas klassis pesapalli mängida. Aga see on juba teine lugu.
Õpetajate päeval on tavaks teha kingitusi, on ju. Lilled ja siis mingi nänn. Meie vahva liba-direktor otsustas, et väike xxx oleks tore. No oleks, kui kuskilt oleks võimalik seda kätte saada. Ma olen:
1. läbi helistanud pooled Tartu nännipoed;
2. kruusinud Internetis tundide kaupa;
3. saatnud Tallinna firmadesse päringuid;
4. saanud eitavaid vastuseid, kamaluga.
Mis ma oskan öelda. Tegemist ei ole mingi ilmaimega... Vaid hariliku stressipalliga. Esialgu lootsin need E.-lt nillida, aga see ei õnnestunud, kahjuks. Minu tingimused on edaspidi olnud tagasihoidlikud: ei maksa miljon (kuni 12 krooni koos km-ga), ei haise Hiina järele, ei kleepu ebameeldivalt. Mida ei ole, on stressipall.
Kas ma juba mainisin, et sain nende puudumisest stressi? Igasugust pahna müüakse kilode kaupa, kas on raske stressikaid müüa???
* Hansapangast kirjutan teinekord, sest õnn sõitis just-just õuele.
Kui te nüüd arvate, et see on kole kerge, siis te eksite. Igatahes võin juba praegu öelda, et kunagi kui ise sai seda kooliajal organsieeritud, kaotasin tunduvalt vähem närvirakke, kuigi väga väikese seltskonnaga tegime asja ära :) Ei tulnud mõttesegi joosta klassijuhataja juurde appi karjuma, näkää. Põrguinglid seevastu hädaldavad juba neljandat nädalat järjest. Kõigepealt: "Õpetaja, millal me seda arutame?" siis "Õpetaja, ma tahan olla õpetaja X!" edasi "Õpetaja, miks ma ei saa olla õpetaja X?" ja nii edasi. Mul hakkab laug tõmblema, kui sellele mõtlen, ausalt. Kusjuures nagu ikka. Kui meie C.-ga midagi teeme, siis me teeme seda eeskujulikult - vähemalt üritame (vähemalt 125% endist ja lastest nii palju kui suudame neilt välja meelitada). Täna kuulasin eeltoodud küsimusterahe viimast osa umbes 50 korda. Arvake ära, et mul on närvid suhteliselt pingul ning karjun iga lapse peale, kes lähedale tuleb ja pisutki vinguvat häält teeb. Ühe mehe saatsin pikalt kah, sest tema otsustas klassis pesapalli mängida. Aga see on juba teine lugu.
Õpetajate päeval on tavaks teha kingitusi, on ju. Lilled ja siis mingi nänn. Meie vahva liba-direktor otsustas, et väike xxx oleks tore. No oleks, kui kuskilt oleks võimalik seda kätte saada. Ma olen:
1. läbi helistanud pooled Tartu nännipoed;
2. kruusinud Internetis tundide kaupa;
3. saatnud Tallinna firmadesse päringuid;
4. saanud eitavaid vastuseid, kamaluga.
Mis ma oskan öelda. Tegemist ei ole mingi ilmaimega... Vaid hariliku stressipalliga. Esialgu lootsin need E.-lt nillida, aga see ei õnnestunud, kahjuks. Minu tingimused on edaspidi olnud tagasihoidlikud: ei maksa miljon (kuni 12 krooni koos km-ga), ei haise Hiina järele, ei kleepu ebameeldivalt. Mida ei ole, on stressipall.
Kas ma juba mainisin, et sain nende puudumisest stressi? Igasugust pahna müüakse kilode kaupa, kas on raske stressikaid müüa???
* Hansapangast kirjutan teinekord, sest õnn sõitis just-just õuele.
Kirjutas Kriux kell 10:14 PM
Tähelepanu !!!
minu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 1 nädal tehing.
Attention !!!
my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 1 week transaction.