Nädal läks kui unenägu.

Nagu postituse pealkirjast näha, meeldib mulle August Sanga parafraseerida. Tegelikult ongi töönädal kuidagi kahtlaselt kiiresti läbi saanud. Võib-olla seetõttu, et palju-palju on planeeritud, pidev Mahtra on peal olnud (Kivirähki tsiteerides). Põhimõtteliselt on mõtteid mitmeid olnud, aga nn tehtud on ainult see, et olen suhelnud-suhelnud-suhelnud ning täna õhtul jõudsin utlibist endale 4 raamatut koju vedida. Natsa piinlik on, sest nimekirja sain juba esmaspäeval ju. Njah. Aga ma leidsin ise juba 4 raamatut, mida veel võiks lugeda, 1 vedisin koju, sest see tundus suht jammi ja kindlasti lähen ja toon ühe veel. Kahju oli, et ei saanud kohe võtta, aga 1. see ei mahtunud kotti ja 2. on kolme laenutet raamatu tähtaeg 14 päeva :(

Nii et praeguse plaani kohaselt möödub nädalavahetus magades, lauldes ja lugedes. Ma arvan, et alustan kohe, sest sel nädalal on ööd kole lühikeseks jäänud ning seetõttu on väsimus kontides. Muide, mu öökapiraamatuks (mul muidugi ei ole tegelikult sellist mööblieset nagu öökapp, selle asemel on pisike raamaturiiul) "Pan Kleksi akadeemia" ehk siis olen jõudnud kuuenda klassi järgmiste raamatuteni. Ma tean küll, et peaksin pisematele antud raamatuid lappama, aga ma lihtsalt ei jaksa Lutsu vedida kotitäit staffi ning sealt siis uuega koju tulla... Rääkimata sellest, et pean esmaspäeval jälle sinna helistama, sest suutsin asjad segi ajada. Njah. Järgmisest nädalast on pisikesed muudatused ka veel tulemas, nii et jah. Reede saab pingeliseks ning samas teisipäev muutub täiesti mõttetuks.

Daah. Ma saan ise ka aru, et väsimus-tüdimus on igas tähemärgis, mis ekraanile ilmub...

Rohkem ei ütle midagi.

Ainult seda, et teatrilaulud on ikka überhead. Nutt tuleb peale.