Üleväsimus. Veerandi lõpp. Aasta lõpp. Meeleolu on miinus 100 ja siis pluss 125. See tähendab, et emotsioon kõigub päeva lõikes kiiresti üles-alla. Sotti ei saa, miks närvid läbi on. Täna tahtsin tööle minnes ulguma hakata. Loomulikult jäin hommikul bussist maha ning sammusin hoogsalt mööda musta jääga kaetud kõnniteid, vesi ninast jooksmas, jalg endiselt valukrambis. Ja siis saingi ühel hetkel Toomel aru, et olen täiesti paanikas ning pisarad tikuvad vägisi silma. Rongi oodates sain üle. Tjah. Õhtul koju tulles kordus kõik, ainult, et siis ei jaksanud füüsiliselt liigutada. Enne seda oli ka murdumise hetk, aga siis helistasin E.-le, sain kuidagi igapäevastest asjadest rääkides ebameeldivusest lahti.

Moraal. Olen võtnud liiga palju kohustusi. Tahan liiga palju saavutada. Silmad vajuvad kinni, aga ajus keerlevad mõtted siia-sinna. Friiki. Kui reede kiiresti ei tule, siis on mul vist rahusteid vaja. Veel kolm päeva. Paljalt selle kirjutamine võttis mul kõhus õõnsaks.

Reede. Tulen läbi linna töölt koju. Ei osta ühtki kingitust ega süüa. Avan magamistoa ukse, libistan end tuppa, heidan pikali voodisse ja ulun selleaastase masenduse endast välja. Võib-olla ma ei jõuagi voodisse, vaid istun keset põrandat. Vaevalt. Ilmselt on tuba jääkülm, sest neljapäeval pole mul aega kütta.´

Hüva plaan, kas pole?