Elu on endiselt ilge lill. Nädalavahetus on taas läinud nii kiiresti, et olen kiirusest pisut väsinud. Reedel tulid K.-d Tartusse, istungid toimusd Catwalkis ja Suudlevates tudengites. Laupäeval pärast päevapikkust ostlemist toimusid istungid Kapriisis ja Maailmas, kus vägesid juhendas härra doktorant. Pärast 5-7 Saaremaa viina ning ploomimahla, otsustasin takso võtta ja koju sõita, sest kõht sai täis. Moraal järgmine: ma olen vananenud ja väsinud. Ei jaksa enam hommikul neljani jaurata. Tegelikult ei jaksa ka üheni öösel. Kell 11 on lõuad haigutusest krambis, vaatamata heale seltskonnale, ning kell 12 on viimane aeg koju komberdada.
******
Nädala sees käisime teatris Vaino Vahingu/ Mati Undi "Potteri lõppu" vaatamas. See oli kräpp. Õnneks vaatasin kunagi "Tühiranda", nii et järelikult ei olnud "Potter" kõige kräpim etendus, sest seal olid näitlejad, keda on huvitav jälgida (Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Marika Barabanštšikova ja Helena Merzin). Hannes loopis toitu laiali, Helena oli ilus, Marika andetu, Riho kolmandat aastat samades pükstes. Pole midagi uut siin päikese all. Mul muide on samasugune öökapike, kui neil seal etenduses. Käidud-nähtud, aga ei kõnetanud etendus oli. Teatriteadlased (K. jutu järgi) naersid kõige valjemini, 1970ndate Tartu oli ikka üks awful place. Aa. Hannes laul oli päris kena, olen seda mitu korda varemgi kuulnud, aga etenduse sees töötas see kenasti. Tegelikult ma ei taha sellest lavastusest kirjutada. Pole lihtsalt suurt midagi öelda :P
******
Täna jälle 50 minutit jooksu. Vasaku jala säärelihas on pisut valus, veresooned punnitavad ebameeldivalt kõrge mügarana, aga joosta oli vahva. Teisipäeval ja kolmapäeval olid trennid (natuke närvilisevõitu, ei jätnud mulle head tunnet sisse). Sel nädalal peaks ka vist kaks korda trenn olema ning ehk ka järgmisel, kuigi see on kahtlasevõitu.
******
Aa. Esmaspäeval oli meil üle pika aja ebameeldiv koosolek. Selline emotsioonitsemine käis, tundus, nagu oleks pubede hormoon möllanud ringi. Õnneks sain kaks tundi jalga väristada ning siis titat ninnu-nännutada natsa aega, seega oli rahunemisvõimalus olemas. Reedel muidugi lõppes töönädal samasuguse emotsioonitsemisega, kolleegikene sai pisivapustuse, hakkas vaagima lahkumismõtteid.
Elu on endiselt ilge lill.
******
Nädala sees käisime teatris Vaino Vahingu/ Mati Undi "Potteri lõppu" vaatamas. See oli kräpp. Õnneks vaatasin kunagi "Tühiranda", nii et järelikult ei olnud "Potter" kõige kräpim etendus, sest seal olid näitlejad, keda on huvitav jälgida (Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Marika Barabanštšikova ja Helena Merzin). Hannes loopis toitu laiali, Helena oli ilus, Marika andetu, Riho kolmandat aastat samades pükstes. Pole midagi uut siin päikese all. Mul muide on samasugune öökapike, kui neil seal etenduses. Käidud-nähtud, aga ei kõnetanud etendus oli. Teatriteadlased (K. jutu järgi) naersid kõige valjemini, 1970ndate Tartu oli ikka üks awful place. Aa. Hannes laul oli päris kena, olen seda mitu korda varemgi kuulnud, aga etenduse sees töötas see kenasti. Tegelikult ma ei taha sellest lavastusest kirjutada. Pole lihtsalt suurt midagi öelda :P
******
Täna jälle 50 minutit jooksu. Vasaku jala säärelihas on pisut valus, veresooned punnitavad ebameeldivalt kõrge mügarana, aga joosta oli vahva. Teisipäeval ja kolmapäeval olid trennid (natuke närvilisevõitu, ei jätnud mulle head tunnet sisse). Sel nädalal peaks ka vist kaks korda trenn olema ning ehk ka järgmisel, kuigi see on kahtlasevõitu.
******
Aa. Esmaspäeval oli meil üle pika aja ebameeldiv koosolek. Selline emotsioonitsemine käis, tundus, nagu oleks pubede hormoon möllanud ringi. Õnneks sain kaks tundi jalga väristada ning siis titat ninnu-nännutada natsa aega, seega oli rahunemisvõimalus olemas. Reedel muidugi lõppes töönädal samasuguse emotsioonitsemisega, kolleegikene sai pisivapustuse, hakkas vaagima lahkumismõtteid.
Elu on endiselt ilge lill.
Kirjutas Kriux kell 5:18 PM
