On jah jaanuar

Kui ma veel paar ööd magamata olen, siis tõenäoliselt reedeni vastu ei pea. Täna hommikul ärgates olid silmad väga valusad. Tunne oli umbes selline, nagu kraabiks keegi teralise liivapaberiga ning samal ajal voolaks kuum õhku näkku seda kipitama panema ja silma seda kuivatama.

Ei ole kerge see lolli elu. Endiselt panen ajaplaneerimises nõrka. Olen taas lugenud, kõigepealt Durrelli ja siis Rannapit.

On jaanuar, lillede, šokolaadi, päikese ja punase taeva kuu. Lõpu lähedus tuletas end taas meelde, üks oluline ja tseremoniaalne toiming seisab ees. Njah. Külmavärinad. Mine tea, võib-olla ei olegi niivõrd lõplikkusest kuivõrd riknenud lõunasöögist, mida sööklas pakuti.

Kütma-katma-riietuma-minema minema.

Armastan elu!