Where does the good go?

Vaatasin just, et eelmine postitus algas kurjakuulutava aimdusega, et magamatus mind maha murrab. Mul oli suhteliselt õigus :) Reedel läksin tööle, pea migreenist lõhkemas, keha eelmise päeva kukkumistest, rullimistest ja lohisemisest valutamas. Tunne oli, nagu oleksin peksa saanud ning siis tuule kätte külmetama jäetud. Igatahes magasin väikeste vaheaegadega õhtul kella viiest kuni järgmisel keskpäevani. Kogu seda värki veel välja ei maganud, aga ma eeldan, et natukene sain akusid küll laadida. See on see jaanuat, mis mu ära on väsitanud. Alati kõige raskem kuu olnud, ma ei teagi, miks, aga on. Raha on kõige vähem, aega ei ole, meeleolu on lowest low.

Tänane päev on teraapiline olnud :) Kogu ärkvel oldud aja olen vaadanud "Grey anatoomiat". Esimene hooaeg on läbi ja ma olen võlutud. Lisaks muidugi kuklasse pidama jäänud laul 4. episoodist. Mul on veel üks vaieldamatu lemmik :P

Kümme tundi ärkvel olekut on teinud oma töö. Vasakule ära. Loodan, et haiguseuss, kes minusse pesa on teinud, on nüüd välja magatud-rohutatud-tee-ja-meetatud.

Ahjaa. "Lendav laev". Humoorikas lugemine, mis väikestes annustes on parem kui kogu kupatusena. Mõelda. Üks kuuendik tegi ettepaneku, et me seda kohustuslikult loeksime. Ma pakkusin talle seda vabatahtlikuks lugemiseks :) Kavalust peab ka olema, eks.