Argine pühapäev

Kõrvalisi asju ja peamisi asju ja vaikseid asju ja kärarikkaid asju... Kõiki asju on nii palju, et kirjutada ei jõua. Parem kirjutan otse või ei kirjutagi. Nii et jah. Jään endiselt ootele. Paremaid aegu. Või lihtsalt aega, kuigi aega on iseenesest keeruline oodata, see ju jookseb.

Tegin eile väikese nimekirja kõigest, mida järgneva kolme päeva jooksul tegema pean, kusjuures elementaarset kirja ei pannud. Sain umbes 40 "kindlasti-vaja-ära-teha" meelespeasse kanda. Päris normaalne pole. Samas võib ju selle kanda aastalõpu kokkuvõtte ja võlgasid mitte armastava hulluse arvele.

Oeh. Ma olen natuke sodi. Ja ometi pean hakkama jõu ja ilu numbreid tegema. Ja täna ärgates ma mõtlesin, et üksi on ikkagi raskem kui kaksi. Lähen kooli. Õpin natuke. Mine tea, äkki saan targemaks.