Avalikustamine

Väga Tähtsate Inimeste koosolemisel tabasin end mõttelt, et kuigi ma ei ole Väga Tähtis Inimene, on mul olemas teatud kvaliteedid, millelt ma järelandmisi ei tee. Nt peavad mu riided olema puhtad, käin iga päev duši all ja pesen juukseid - ka siis, kui mu karvumus on parajasti poole meetri kanti, küünealused on alati piinlikult puhtad - ka siis kui küüned on 0,0 cm või 1,0 cm pikad. Ja seda jada võiks jätkata - pesen kolm korda päevas hambaid, lasen vanema inimese enne uksest sisse/ välja, söögijärjekorras ei trügi, nina ja kõrvu ei noki, passin peale, et mu minivariandis aluspesu koos palja kanniga ei välguks jne.

Väga Tähtsate Inimeste koosviibimisel istus 45-aastane daam seelikuga, mis seistes põlvepiirini ulatus, nii et kõik seda osa temast vaadata võisid, mis seeliku all oli. Tegu polnud Britney või Lindsay tüüpi välgutajaga, kes korra ära liputab ja siis rõõmsalt/ kurvalt edasi elab.

Kas ma juba mainisin, et ta vastas istusid ka meesterahvad?

Ja sellepärast, kulla sõbrad, kannan ma seelikut/ kleiti väga loetud kordadel. Kunagi ei või teada, keda oma avameelsus- või avalikustamishoos võid traumeerida nii, et ta kohtus au, väärikuse ja avaliku pildi risustamise eest, sult 17 nahka koorivad.