Koerte kõnelused

Mul on vaja koerale öelda, et igal hommikul ei pea kell kuus karjuma hakkama ning võiks õues käimisega kannatada, kuni keegi ärkab. Olen seni tõusnud 4 korda nädalas kella kuuest ja nüüd arvab koer, et igal hommikul on jummala okeish tulla hiljemalt 6.15, niuksuda ja kui see ei mõju, siis sõna otseses haukuda, kuni ma uimaselt üles koperdan ja ta 30 sekundiks õue lasen, sest kauem ta seal olla ei taha. Eriti tigedaks teeb see mind nädalavahetusel. Ja kas ma pean jätkama teemal, keerame kella? Ehk siis koera eriti ei koti, et kell tagasi keerati, tema tahab õue kell 5.15 hommikul.

Seejärel on mul vaja koerale sügavalt silma vaadata ja öelda, et ei ole okei magamistuppa väikseid loike teha ja seda pärast korduvat õues käimist. Ta maksab kätte selle eest, kui B. öösel kodus pole. Teda pole ja koer maksab mulle kätte? Kust see tuleb?

Lisaks on koeral vaja aru saada, et oma lahtise karva võiks ta korraga ja ühte kohta maha jätta, mitte kõndida ja pudendada iga sammuga ebemeid, kuhu aga juhtub.

Koerlase moodi paks kass peaks aru saama, et päris okeish pole kuskil kaklemas käia nii, et temaga loomaarsti juures peab käima ning menetlemise eest 12.91 maksma.

Hüperaktiivne väike kiizu võiks aru saada, et ta pole koer, ta ei pea endale sisse pressima kõiki koera krõbinaid, mis majapidamises leiduvad. Rääkimata sellest, et päris normaalne pole ka võõraste inimeste tänaval jälitamine, nende autodesse ronimine ning pidev hommikune kisa, et oma konservi kätte saada. Ahjaa, magamisaluse juppideks lõhkumine ühel selle nädala varahommikul ei teinud teda samuti eriti armsaks.

Loomad elutoas, ma ütlen. Püüdke olla!