Eestist ja eestlastest otse Soomest

Tõnn Sarv “Peksta ja kallistada. Arvamuslugusid Eestist ja eestlastest”. Paadiga üle lahe sõites ja Värskat juues oli naljakas. Rohkem kui naljakas oli mõtlemapanev. Mulle meeldib suhtumine, mis viimases loos, lausekatke ”riis põldudel kasvab ise”. Kasvab jah, aga kahjuks ei jõua see teadmine eestlase argipäevas mitte eriti tihti kohale. Arrogantsus on vajalik teatud hetkedel, aga kaugele sellega siiski ei jõua. Meie siin lubame seda endale, ei tea, kust me selle õiguse võtame, aga võtame ja oleme seejuures veel kuratlikult õnnelikud, rahulolevad. Mina ka paljusõnaline, nagu näha  Ma usun ja nõustun paljuski sellega, mida T.S. kirjutas, aga samas saan aru, et vabaduse nii kirjutada, panna aeg-ajalt kirja ka klišeesid ja kõigile teada-tuntud käibefraase, pooltõdesid, tuleb äraolekust. Olles seal kusagil mujal, olles see teine, n-ö võõras, on pisut kergem Eestit tajuda. Eestlasi ka. Samas. Võib-olla mõtlen üle – riis põldudel kasvab ju ise.


Ja samas olen ma sellest raamatust ja eestlaste kadedusest nii palju viimase ööpäeva jooksul rääkinud, et ei taha praegu rohkem kirjutada. Mingi fail muidugi laevas tekkis, aga see selleks. Ja rongis ka. Edaspidi siis.