Kamatahvel

Neelasin Kamatahvli vist tervena alla, sest söögitorusse on tekkinud kamamaitseline blokk, mis südant pahaks ajab. A kui nüüd hästi järele mõelda... mul on ju pool veel paberis. Nii et mis seda blokki tekitab? Mhh?

Ja üldsegi. Lugesin maikuus teise raamatu veel läbi. Võiks seda võrrelda kamatahvlist tekkinud moodustisega. Holger Kaintsi "Mardika umb" oli raamatuks. Autor väidab, et kirjutab lihtsalt ühes umbtänavas, kus juhuslikult ongi vaid 1 maja, elavatest hulludest inimestest. Noh, ega nad kõige kirkamad kriidid just pole, aga samas "Võsareporteris" oleks kujutatud üsna keskpärased tegelased. Mulle Kaintsi eelmine raamat väga meeldis, sellepärast seda lugema hakkasingi. Lugesin ja lugesin, aga lõpuni ei tulnud mingit pointi. Point tegelikult oli, aga see polnud nii elegantselt kirja pandud kui eelmises. Ilmselgelt oli siis hoopis diibim põhiprobleem, aga minuga ei haakunud eriti. Raha pole ikkagi teema, mis sa ikka ära teed.

No vot. Et varastasin aega, lugesin, aga elamust ei saanud. Liiga naturaalne mu meelest, aga see selleks. Tegelikult ma ei tahtnudki selle kohta midagi öelda. Tahtsin kujundit kasutada: udus sumpamine... lugesin, aga mida ja milleks, ei tea.

Lähen pesen selle kama endast välja.