Linnas on palju inimesi. Kui ilmad on ilusad, on inimesed ka ilusad. Nii et pole sugugi häirinud, et pidevalt joogiseid persoone vastu astub, konsumis pikk (õlle)järjekord on ning kesklinnas tänav kinni on pandud. Tore ju.

Eile pärast kooli avasin grillihooaja, vaatamata suurele ja jubedale kõhuvalule. Ei olnud just tark mõte süüa grillribi, grillvorsti ja kana koos ohtra rohelise ning veel suurema koguse kartulikrõpsuga, juues kõrvale pudeli rieslingut. Koju läksin vara ja kohutavas asendis - kõht kõver ja silme ees oli täiesti must. A. kartis, et ma viskan sussid püsti, muretsemine oli väga armas. Kodus lebasin kõveras pool tundi, tõin endale igaks juhuks (sinise!) pesukausi, et kui peaks kiiresti reageerima hakkama. Öösel kahe ajal kõõksusin, aga peale maomahlade ei tulnud midagi välja. Seedin kas või raudnaelu, aga kõht valutas ikka. Hommik oli ilus, päike paistis, kõht ei valutanud ning jogurt püsis kenasti sees.

Imelik. Reedene rõõm jäi üürikeseks ning laupäev võttis rõõmu eilse kõhuvalu tõttu. Kuigi õues on ilus ja toas on ettekannete esitamine. Ma olen ülejärgmine.