Nokk, saba, kräpp

Iga jumala kord, kui ma pean tegema koolitööd, söön ma meeletutes kogustes... Ükskõik mida. Täna oli järg kaerahelbeküpsiste käes - eile tegin, sõin paar tükki, täna hävitasin tõenäoliselt vähemalt 300 g neid, otsa apelsin, õun ja kaks tassitäit kohvi, alla väike pelmeen sinihallitusjuustu ja paprikaga.

Eelneva tulemusel on mul 1.50 väga paha ülesöömisest, mingit mõttetööd ei toimu, aga magama ei saa jääda, sest kõht on liiga täis. Ja samas ei ole ma ammu mõttetööd söömata teinud.

Nokk ja saba. Kinni ja lahti.

A referaat on... Nii ja naa. Enam-vähem valmis, kuigi allikad on paika panemata ning viidetega tuleb vaeva näha. Hommikul näen või siis kunagi homme. Igatahes enne õhtut, sest mul on hetkel ikka vääääääga siiber sellistest töödest. (Loe: töödest, millel pole muud kasutegurit peale ristikese, mille saab seinale tõmmata ja mille tulemusel ÕISi loodetavasti maikuu jooksul arvestus ilmub ning mõned EAP-d laekuvad.) Sest teha ju tuleb, seega tuleb süüa.

Mnjah. Iseendale lubatust ei maksa rääkida. Plaan on igatahes esimesel vabal võimalusel mitte päikest võtta ja õues kraapida, vaid hoopis toad ära koristada, liivahunnikud hakkavad silmanägemist ära võtma.

Mulle meeldib argipäev. Eriti 1.56 öösel.