Kodanikukohus
Täitsin täna oma kodanikukohust. On juba välja kujunenud, et valimispäeval ma hääletamas ei käi, püüan seda ikka varem teha. Oma valimisjaoskonnas olen käinud ühel korral, seda ilmselt just valimisealiseks saanuna. Mäletan, et siis sain suure õega koos hääletada, tema ei olnud veel Edgarlinna sisse kirjutatud ja mina ei olnud parasjagu Reformilinna elanik. Nüüd olen juba pikka aega maale sisse kirjutatud, maksud laekuvad sellesse valda, millelt rahandusministeerium distsipliini rikkumise eest tulumaksu kinni peab (rumalad tahtsid koolimaja renoveerida). Igatahes olen saanud valida igaguseid imeinimesi, seni pole nimeliselt ühtki sellist vist olnud, kes isikumandaadiga parlamenti pääseks. Noh, sel korral ma usun, läheb kandidaat 308 ikka otse edasi.
Jajah. Valimised ja kodanikukohus on äärmiselt isiklikud, aga see selleks. Kodanikukohuse täitmisest kirjutan ma õigupoolest mitmel põhjusel ja ikka selleks, et ei kummitaks, vaid siia maha jääks...
Pilt nr 1 on pärit eelmisest nädalast, täpsemalt on kolmapäev, 23. veebruar. Päev enne vabariigi aastapäeva tähistatakse ikka koolides pidulikult sünnipäeva. Meil oli kaks kogunemist - väikestele ja suurtele. Kavas olid laulunumbrid, ajaloorubriik ja pompöössed tantsud. Kõik oli kena ja maitsekas. Väikeste kogunemisel. Suurte omadel oli meil külaline. Külas oli Riigikogulane. Riigikogulane sai sõna. Ja ta rääkis. Ja ta rääkis. Ja ta rääkis. Kogunemine kestis kaks korda kauem kui väikeste oma.
Pilt nr 2 on pärit nädalavahetusest, täpsemalt on laupäev, 26. veebruar. Keset kena päikesepaistelist pärastlõunat hakkab koer tegema koledat häält, millest järeldan, et keegi tuli väravast sisse. Sulen koera tuppa, teen välisukse lahti. Ukse taga on tuttava näoga härrasmees, seljas kollane jope, käes väike valge ämbrike, õla tagant paistab kollases jopsis noormees, kah ämbrikesega. Härra Abilinnapea ulatas ämbrikese, sõnades, et abiks ikka, pani kaane peale oma näopildiga visiitkaardi ja ütles: "Ja nüüd kohustuslikult: tulge ikka valima ka!"
Pilt nr 3 on pärit tänasest päevast, on esmaspäev, 28. veebruar. Hommikust saadik kopsitakse valimiste tarbeks kabiine kokku, pannakse seina peale nimekirju. Meil tööl nimelt on jaoskond. Ja siis ühel hetkel kuulen õiendamist. Nimelt on kamp lapsukesi - 5.-6. klass, igavust tundes roninud kambakesi kabiini, võtnud kätte seal olevad pastakad ning maalinud kenasti ära valimisnimekirjad... Noh, et ise valida ei saa, siis teistel ka ei lase.
Pilt nr 4 on ikka tänasest. Läksin kesklinna, et minna oma kodanikukohust täitma. Ikka seal samas vana kaubahalli ees olid IRLi noored jagamas lendlehti ja nodi, sealhulgas salli ja mütsi peitunud haridus- ja teadusminister. Ma pahvatasin kõva häälega naerma. Ausalt. Ma ilmselgelt ei kvalifitseeru ei noorte ega vanade arvates nende valijana, sest nad ei tahtnud mulle propagandat teha, ei pakkunud oma kena sinist kotikest (S. ütles, et talle küll pakuti mõned minutid hiljem). Mul on teile uudis, head isamaaliitlased (respublikaanid muidugi ka), ma olen alati valinud just nimelt teid.
Pilt nr 5 on ka veel tänasest. Kaubamaja kolmandal korrusel on taas sisse seatud valimisjaoskond neile, kes ei e-hääleta, ei hääleta õiges kohas ja õigel ajal. Igatahes. Selleks, et kandidaat 308 valida, pidin ma seisma kolme laua taga järjekorras, kuulama kolme muti viginat, tundma end täiesti lollina, sest hääletussedel antakse alles teise, aga mitte esimese ümbrikuga, seisma nagu loll, valmisnimekiri näpus, kuna seda polnud pärast hääletamist kuskile panna, samuti olid mu käes kahe ümbriku liimipaberit, sest neid polnud kuhugi visata.
Aga muidu on valimised täitsa okei. Reedel lugesin umbes tunnikese erinevaid buklette. Kurvastuseks leidsin, et Sven Mikseri tol samal päeval või paar päeva varem raadiost kuuldud äärmiselt vaimukas lause leitüki käest rebimise ja lennukilt raha külvamise kohta, on tal juba varem välja mõeldud programmiline seisukoht... Ehk siis Vikerraadio eelmise nädala saadetes rääkisid erakondade esimehes päheõpitud tekste, mitte ei rääkinud midagi uut. Samas. Arvatakse, et inimesed ei loe, ei kuula, neid ei huvita. Noh. Ega mind eriti huvita, kui mind ahviks peetakse ja mitu korda sama juttu räägitakse. Ausalt. Buklettidest sain teada hulga üksikasju a) Sven Mikseri, b) Margus Tsahkna, c) terve trobikonna täiesti võõraste inimeste kohta. Ja K. ütles, et Rahvaliit on ka veel olemas...?!
Keeruline on olla hea kodanik, ausalt.
Ikka valima, siis on õigus igiseda :D
P.S. Ei kutsu kellegi poolt ega vastu hääletama, peaasi, et hääletatakse.
Jajah. Valimised ja kodanikukohus on äärmiselt isiklikud, aga see selleks. Kodanikukohuse täitmisest kirjutan ma õigupoolest mitmel põhjusel ja ikka selleks, et ei kummitaks, vaid siia maha jääks...
Pilt nr 1 on pärit eelmisest nädalast, täpsemalt on kolmapäev, 23. veebruar. Päev enne vabariigi aastapäeva tähistatakse ikka koolides pidulikult sünnipäeva. Meil oli kaks kogunemist - väikestele ja suurtele. Kavas olid laulunumbrid, ajaloorubriik ja pompöössed tantsud. Kõik oli kena ja maitsekas. Väikeste kogunemisel. Suurte omadel oli meil külaline. Külas oli Riigikogulane. Riigikogulane sai sõna. Ja ta rääkis. Ja ta rääkis. Ja ta rääkis. Kogunemine kestis kaks korda kauem kui väikeste oma.
Pilt nr 2 on pärit nädalavahetusest, täpsemalt on laupäev, 26. veebruar. Keset kena päikesepaistelist pärastlõunat hakkab koer tegema koledat häält, millest järeldan, et keegi tuli väravast sisse. Sulen koera tuppa, teen välisukse lahti. Ukse taga on tuttava näoga härrasmees, seljas kollane jope, käes väike valge ämbrike, õla tagant paistab kollases jopsis noormees, kah ämbrikesega. Härra Abilinnapea ulatas ämbrikese, sõnades, et abiks ikka, pani kaane peale oma näopildiga visiitkaardi ja ütles: "Ja nüüd kohustuslikult: tulge ikka valima ka!"
Pilt nr 3 on pärit tänasest päevast, on esmaspäev, 28. veebruar. Hommikust saadik kopsitakse valimiste tarbeks kabiine kokku, pannakse seina peale nimekirju. Meil tööl nimelt on jaoskond. Ja siis ühel hetkel kuulen õiendamist. Nimelt on kamp lapsukesi - 5.-6. klass, igavust tundes roninud kambakesi kabiini, võtnud kätte seal olevad pastakad ning maalinud kenasti ära valimisnimekirjad... Noh, et ise valida ei saa, siis teistel ka ei lase.
Pilt nr 4 on ikka tänasest. Läksin kesklinna, et minna oma kodanikukohust täitma. Ikka seal samas vana kaubahalli ees olid IRLi noored jagamas lendlehti ja nodi, sealhulgas salli ja mütsi peitunud haridus- ja teadusminister. Ma pahvatasin kõva häälega naerma. Ausalt. Ma ilmselgelt ei kvalifitseeru ei noorte ega vanade arvates nende valijana, sest nad ei tahtnud mulle propagandat teha, ei pakkunud oma kena sinist kotikest (S. ütles, et talle küll pakuti mõned minutid hiljem). Mul on teile uudis, head isamaaliitlased (respublikaanid muidugi ka), ma olen alati valinud just nimelt teid.
Pilt nr 5 on ka veel tänasest. Kaubamaja kolmandal korrusel on taas sisse seatud valimisjaoskond neile, kes ei e-hääleta, ei hääleta õiges kohas ja õigel ajal. Igatahes. Selleks, et kandidaat 308 valida, pidin ma seisma kolme laua taga järjekorras, kuulama kolme muti viginat, tundma end täiesti lollina, sest hääletussedel antakse alles teise, aga mitte esimese ümbrikuga, seisma nagu loll, valmisnimekiri näpus, kuna seda polnud pärast hääletamist kuskile panna, samuti olid mu käes kahe ümbriku liimipaberit, sest neid polnud kuhugi visata.
Aga muidu on valimised täitsa okei. Reedel lugesin umbes tunnikese erinevaid buklette. Kurvastuseks leidsin, et Sven Mikseri tol samal päeval või paar päeva varem raadiost kuuldud äärmiselt vaimukas lause leitüki käest rebimise ja lennukilt raha külvamise kohta, on tal juba varem välja mõeldud programmiline seisukoht... Ehk siis Vikerraadio eelmise nädala saadetes rääkisid erakondade esimehes päheõpitud tekste, mitte ei rääkinud midagi uut. Samas. Arvatakse, et inimesed ei loe, ei kuula, neid ei huvita. Noh. Ega mind eriti huvita, kui mind ahviks peetakse ja mitu korda sama juttu räägitakse. Ausalt. Buklettidest sain teada hulga üksikasju a) Sven Mikseri, b) Margus Tsahkna, c) terve trobikonna täiesti võõraste inimeste kohta. Ja K. ütles, et Rahvaliit on ka veel olemas...?!
Keeruline on olla hea kodanik, ausalt.
Ikka valima, siis on õigus igiseda :D
P.S. Ei kutsu kellegi poolt ega vastu hääletama, peaasi, et hääletatakse.
Sildid: Eestis juhtub, Kiiksud, Tartus juhtub
Kirjutas Kriux kell 11:01 PM
