Argine pühapäev. Jälle.

Mul on jälle mingi "teema". Vaatan, poollollakas naeratus näol, päikest, pilgutan silmi ning ronin sügavamale teki sisse.

Ilm on teema... Jalgsi käia on tore, isegi kui kraadiklaas on -25 juures. Õues peabki talvel külm olema. Toas võiks soe olla. Mistap kogu kodune ärkveloleku aeg on täidetud lakkamatu kütmisega. Sellest olen väsinud. Käed on kuresaapased, veritsevad, vaatamata pidevale ja tüütule kreemitamisele.

Ja siis roningi teki sisse. Võtan raamatu, läpaka ja R2 kaasa, vaatan triibuliste kardinate vahelt sisse piiluvat päikest, teen plaane, mida ma järgida ei taha ja ei järgi. Nokitsen.

Õhus on justkui kevadet, hinges on värinat. Aga varbad, need ikka külmetavad.