maa ja ilm
Eelmisel nädalal XI noorte laulu- ja tantsupeol "maa ja ilm" [kirjapilt ETV kodulehelt]. Seekord uues rollis ja kahjuks mitte tantsijana. Veeta 7 ööpäeva 16 teismelisega oli väljakutse. Ma päris täpselt ei saa siiani aru, miks ma selle vastu võtsin, aga ega midagi kahetseda ka ole. Oli palju higi, vähe verd, mõned pisarad.
Seltskond oli kirju, täiskasvanud kompanjonid nagu ikka üle prahi - ega muidu poleks ikka kutsele vastanud ka. Karjatatavad-kantseldatavad objektid aka tantsulapsed tekitasid vastakaid tundeid - ühelt poolt oli tegu rüseleva-rabeleva-karjuva-sõimleva-vaidleva kambaga, kellega koos ei olnud just kõige meeldivam ühistranspordis, tänaval, sööklas, mere ääres [loe: kus iganes] liikuda, sest nende käitumine ei ole just selline, mida Maaja Kallast või ükskõik kes teine etiketi- ja kombeõpetaja heaks kiidaks [loe: see viis kopsu üle maksa ka R.-l, kes on maailma kõige kannatlikum inimene]. Teisalt oli tegu kambaga, kes täitis meie kõige jaburamaid korraldusi, kõndis päevas maha üle 20 kilomeetri, ei tassinud platsi äärde kaasa kottide kaupa tavaari, lõpuks pesi ennast fanaatiliselt, ei oodanud, et me neid 24/7 lõbustaksime või teenindaksime. Neil olid oma kiiksud, nimetan vaid mõned:
* tasuta asjad alates Coca-colast ja lõpetades kasutamata toidutalongidega;
* poes käimine (polnud mingi probleem 6 korda ühe päeva jooksul poes käia);
* soovimatus vabal ajal koos kultuuri või linna nautida;
* Russalka taga riietes ujumine;
* lõppematu "Tõde või tegu" küsimustega "kes sulle siit rühmast kõige rohkem meeldib?", "kes sulle siit rühmast 2. meeldib?", "kes sulle siit rühmast 3. meeldib?" ja nii erinevates variatsioonides igal jumala õhtul ning halvematel päevadel ka hommikul;
* ... (jätka ise, kujutades enda ees kampa 11-13-aastaseid noorukeid).
Vaatasin ära kõik oma liigi proovid, üldproovid, etendused, jättes vahele vaid mõned tantsud, kui käisime kohvijahil. Jõin liitrite kaupa vett, ei ostelnud eriti, sain päeikesepiste ja -põletuse, jubeda kurguvalu, palaviku 38,6, kaotasin hääle - mitte karjumisest või joomisest, vaid päikesest ja väsimusest, külastasin viimasel õhtul EMO-t, mille ooteruumis pärast südaööd otse dusharist tulnuna ja pidžaamas istudes naerda lõkerdasime, pesin ja triikisin veidi :P
Eelmise noortepeoni pidasin end rohkem laulupeo inimeseks, aga tollest saadik olen tantsurahva poolt "ära tehtud" ehk siis laulupidu tundub veniv mu jaoks, samal ajal kui tantsupidu võlub oma kompaktsuse ja konkreetsusega - kõik on väga selge ja voolav, ei mingit masside molutamist või viie laulu laulmist, kõike tehakse kiiresti ja kirega - mitte et laulupeol seda ei tehtaks, aga need, kes on ühest-teisest osa võtnud, saavad hästi aru, millest räägin. On vahe, kas esinejad jõuavad vaataja ette minuti või kümnega. Laulupeol on ka oma häid leide - sel korral näiteks rahvamuusikud (nägin küll alles salvestuselt, aga nad olid head), rokikoorid ja loomulikult ühendkoor. Sel korral kohe üldse ei kõnetanud mutade repertuaar, ka laste- ja poistekoor jätsid suhteliselt külmaks - ja need on ju ometi noortepeo kese. Ja selle pärast ma ütlengi, et olen tantsurahva poolt ära tehtud. Hullupööra rahulikult ja tõmblemiseta tehti proove, korraldused olid hoopis selgemad kui eelmisel korral, kuigi ma tean, et paar selgusetut kohta siiski oli (laulupeo päeva "Põhjamaa" ja juhendajate "Põhjamaa" proovid ebaõnnestusid täielikult, aga esinemised olid sellele vaatamata head :D Järelikult polnudki vaja nii väga proovida).
Tantsupeo asukoha kohta kuulsin loomulikult kahesuguseid arvamusi, aga see oleks ka imelik, kui uuendustele vastu ei hakataks. Lasnamäe nõlva kõrgendamine on hea mõte :D Viiks puud ka veidi kaugemale alalt ja olekski väga ok tantsukoht :D Kusjuures laulukaare alt ei tulnud ühtki tantsijat, kasutamata potentsiaal mu arvates. Proloogi/ finaali jaoks väga sobiv lahendus, et näidata tantsu- ja laulurahva üksmeelt [mida mõistagi tegelikult ei eksisteeri ning juba üldpeo ajal on kõik nii nagu ikka ja siis loodetakse, et ka edaspidi jäävad asjad vanaviisi].
Ise pildistasin laulu- ja tantsupeo avamispäeval. Kusjuures ükskõik millises suunas pilti tegin, ikka olin vastu päikest. Piltidel suured juhid Märt ja Veronika enne tuletseremooniat Lasnamäe nõlval. Peaproovi ajal kahjuks fotokat käepärast polnud, siis ei seisnud nad sugugi mitte nii malbete nägudega, vaid viskasid nalja ning tantsurahva kombe kohaselt tonksasid üksteiselt ka jalaga tagumikku, et üritus õnnestuks. Õnnestus! Mina olen järgmisel peol platsil!
Seltskond oli kirju, täiskasvanud kompanjonid nagu ikka üle prahi - ega muidu poleks ikka kutsele vastanud ka. Karjatatavad-kantseldatavad objektid aka tantsulapsed tekitasid vastakaid tundeid - ühelt poolt oli tegu rüseleva-rabeleva-karjuva-sõimleva-vaidleva kambaga, kellega koos ei olnud just kõige meeldivam ühistranspordis, tänaval, sööklas, mere ääres [loe: kus iganes] liikuda, sest nende käitumine ei ole just selline, mida Maaja Kallast või ükskõik kes teine etiketi- ja kombeõpetaja heaks kiidaks [loe: see viis kopsu üle maksa ka R.-l, kes on maailma kõige kannatlikum inimene]. Teisalt oli tegu kambaga, kes täitis meie kõige jaburamaid korraldusi, kõndis päevas maha üle 20 kilomeetri, ei tassinud platsi äärde kaasa kottide kaupa tavaari, lõpuks pesi ennast fanaatiliselt, ei oodanud, et me neid 24/7 lõbustaksime või teenindaksime. Neil olid oma kiiksud, nimetan vaid mõned:
* tasuta asjad alates Coca-colast ja lõpetades kasutamata toidutalongidega;
* poes käimine (polnud mingi probleem 6 korda ühe päeva jooksul poes käia);
* soovimatus vabal ajal koos kultuuri või linna nautida;
* Russalka taga riietes ujumine;
* lõppematu "Tõde või tegu" küsimustega "kes sulle siit rühmast kõige rohkem meeldib?", "kes sulle siit rühmast 2. meeldib?", "kes sulle siit rühmast 3. meeldib?" ja nii erinevates variatsioonides igal jumala õhtul ning halvematel päevadel ka hommikul;
* ... (jätka ise, kujutades enda ees kampa 11-13-aastaseid noorukeid).
Vaatasin ära kõik oma liigi proovid, üldproovid, etendused, jättes vahele vaid mõned tantsud, kui käisime kohvijahil. Jõin liitrite kaupa vett, ei ostelnud eriti, sain päeikesepiste ja -põletuse, jubeda kurguvalu, palaviku 38,6, kaotasin hääle - mitte karjumisest või joomisest, vaid päikesest ja väsimusest, külastasin viimasel õhtul EMO-t, mille ooteruumis pärast südaööd otse dusharist tulnuna ja pidžaamas istudes naerda lõkerdasime, pesin ja triikisin veidi :P
Eelmise noortepeoni pidasin end rohkem laulupeo inimeseks, aga tollest saadik olen tantsurahva poolt "ära tehtud" ehk siis laulupidu tundub veniv mu jaoks, samal ajal kui tantsupidu võlub oma kompaktsuse ja konkreetsusega - kõik on väga selge ja voolav, ei mingit masside molutamist või viie laulu laulmist, kõike tehakse kiiresti ja kirega - mitte et laulupeol seda ei tehtaks, aga need, kes on ühest-teisest osa võtnud, saavad hästi aru, millest räägin. On vahe, kas esinejad jõuavad vaataja ette minuti või kümnega. Laulupeol on ka oma häid leide - sel korral näiteks rahvamuusikud (nägin küll alles salvestuselt, aga nad olid head), rokikoorid ja loomulikult ühendkoor. Sel korral kohe üldse ei kõnetanud mutade repertuaar, ka laste- ja poistekoor jätsid suhteliselt külmaks - ja need on ju ometi noortepeo kese. Ja selle pärast ma ütlengi, et olen tantsurahva poolt ära tehtud. Hullupööra rahulikult ja tõmblemiseta tehti proove, korraldused olid hoopis selgemad kui eelmisel korral, kuigi ma tean, et paar selgusetut kohta siiski oli (laulupeo päeva "Põhjamaa" ja juhendajate "Põhjamaa" proovid ebaõnnestusid täielikult, aga esinemised olid sellele vaatamata head :D Järelikult polnudki vaja nii väga proovida).
Tantsupeo asukoha kohta kuulsin loomulikult kahesuguseid arvamusi, aga see oleks ka imelik, kui uuendustele vastu ei hakataks. Lasnamäe nõlva kõrgendamine on hea mõte :D Viiks puud ka veidi kaugemale alalt ja olekski väga ok tantsukoht :D Kusjuures laulukaare alt ei tulnud ühtki tantsijat, kasutamata potentsiaal mu arvates. Proloogi/ finaali jaoks väga sobiv lahendus, et näidata tantsu- ja laulurahva üksmeelt [mida mõistagi tegelikult ei eksisteeri ning juba üldpeo ajal on kõik nii nagu ikka ja siis loodetakse, et ka edaspidi jäävad asjad vanaviisi].
Ise pildistasin laulu- ja tantsupeo avamispäeval. Kusjuures ükskõik millises suunas pilti tegin, ikka olin vastu päikest. Piltidel suured juhid Märt ja Veronika enne tuletseremooniat Lasnamäe nõlval. Peaproovi ajal kahjuks fotokat käepärast polnud, siis ei seisnud nad sugugi mitte nii malbete nägudega, vaid viskasid nalja ning tantsurahva kombe kohaselt tonksasid üksteiselt ka jalaga tagumikku, et üritus õnnestuks. Õnnestus! Mina olen järgmisel peol platsil!
Sildid: Kiiksud, suvi, tantsupidu
Kirjutas Kriux kell 6:18 PM
