?
Kui mu mälu mind ei peta, siis "Tões ja õiguses" oli stseenike, kus ühe pere koer käis teise pere hoovil omi asju ajamas ning sellest tuli üks järjekordsetest pahandustest. Nüüd on nii, et keegi naabritest on meitega riidu kiskumas. Nimelt ilmus mõni päev tagasi ukse taha matile väike julk. Noh, oli teine selline, et arvasin tegemist olevat kõhuhädades vaevleva suuremat sorti varese (haa!) tootega. Polnud lugu - väike koristus ja elasin edasi. Järgmisel päeval koju tulles leidsin ukse tagant jälle hunniku, sel korral pisut vedela konsistentsiga. Pani vaikselt mõtlema. Täna koju tulles ei pannud ma enam tähelegi, et taas ukse taga sulaselge sitt (pardon my french) oli. Õnneks juhtiks B. mu tähelepanu sellele ning vaatas etteheitvalt meie väiksele lõukoerale otsa. Ilmselgelt valesüüdistus, sest koerake oli segaduses ning loogelist mõtlemist kasutades alatu laim: koerake oli päeval toas, mitte ukse taga. Niisiis. Kesse tegi?
Loomulikult on mul elatud elu jooksul nii mõnigi kogemus väljaheidete ning inimestega, seega tekkis mu pähe kuri kahtlus, et tegemist on mõne naabri loomaga, kes meie maja eriti ei salli. Või siis meie loomaaia liikme mõne sõbraga, kes päeva ajal läbi ukse juttu käib ajamas ning siis väikse kingituse ka maha jätab, sest jutuajamine on nii põnev, et ei viitsi trepi kahest astmest alla astuda ning oma ihuhädasid seal ajada. Või siis kõige uskumatum, kuid inimeste veidrusi tundes ka loogilisem mõte: tegemist on meie loomaaia asukate väljaheidetega, mida nad hommikusel tiirul naabrite ülihoolitsetud aeda(de)sse maha on jätnud ning mille lahked naabrid vihahoos ja järjekindlalt tahavad omanikele tagastada. Võimalusi on ilmselt veel, valik on, ütleme, mitmekesine.
Kes iganes sa oled, ole kena ja ära näe rohkem vaeva!
Jah, naabrite koduloomad käivad kindlasti Internetis ja loevad mu blogi.
Loomulikult on mul elatud elu jooksul nii mõnigi kogemus väljaheidete ning inimestega, seega tekkis mu pähe kuri kahtlus, et tegemist on mõne naabri loomaga, kes meie maja eriti ei salli. Või siis meie loomaaia liikme mõne sõbraga, kes päeva ajal läbi ukse juttu käib ajamas ning siis väikse kingituse ka maha jätab, sest jutuajamine on nii põnev, et ei viitsi trepi kahest astmest alla astuda ning oma ihuhädasid seal ajada. Või siis kõige uskumatum, kuid inimeste veidrusi tundes ka loogilisem mõte: tegemist on meie loomaaia asukate väljaheidetega, mida nad hommikusel tiirul naabrite ülihoolitsetud aeda(de)sse maha on jätnud ning mille lahked naabrid vihahoos ja järjekindlalt tahavad omanikele tagastada. Võimalusi on ilmselt veel, valik on, ütleme, mitmekesine.
Kes iganes sa oled, ole kena ja ära näe rohkem vaeva!
Sildid: loomad elutoas, Tartus juhtub