Sumin

Oli hea olla mitu päeva täiesti üksi - koos koertega - kodus, vaadata hommikust õhtuni sarju, lugeda trepil suitsetades "Minu Supilinna", pidada vaikseid ja väikseid vestlusi FB-s, väljuda kodunt vaid saja meetri kaugusel asuvasse poodi minekuks, pesta rahulikult pesu, triikida kiirustamata, koristada kiirustamata, kratsida hajameelselt sääsekuplasid jalgadel ja kätel. Nüüd on nädal möödas, aga väsimus pole üle läinud, suhelnud olen natuke rohkem, lugenud huviga "Minu Inglismaad" ja "Minu Prantsusmaad", mõelnud sellele, kuidas tekib mulje intelligentsest kirjutajast, miks ma vaatan sarja, mis on üdini halb, kuulanud kummalist muusikat, Tõnu Aava ja Sepo Seemanni häält Vikerraadiost.

Sellele järgneb paratamatu: suminat täis pr Ema köök, kõõlumine tellingutel, vaidlused, solvumised, jooksukilomeetrid, tubakapuru, dušijärjekord, halvad telesaated, tühja täis vallaleht, virn mõttetuid raamatuid. Perekond.

Ja siis minu inimesed: tiksumine metsas, kiired lõunasöögid, tundide kaupa naeru, natuke tunnet, et ma ei oska midagi ja ma ei ole neid ära teeninud. Hea on. Perekond.

Koondumine koju: K. tuleb koju.