Lugemismõnu

Kuna on suvi, loen raamatuid. Ikka nii, et ühe lõpetan, teist alustan, kolm on korraga lugemisel. Suvi, noh. Suvealguse raamatusse - Lutsust laenutatud - oli keegi abistava käega teinud pildil nähtava märkuse. Mul on päris hea meel, et kõik ülejäänud "lugemislaual" olnud teosed on raamatupoe järele lõhnavad, sirgete nurkade, katsumata lehtedega.

Minu inimesed on olulised. Aeg-ajalt on kena lasta end võõraste inimeste lugudest (st raamatutest) välja tõmmata ja olla kaasa tõmmatud keerisesse, mis kiiresti-kiiresti liigub. Võiks peaaegu kingilikult öelda, et triivin jahmunult, sest tempo- ja teemamuutused on minusuguse aeglase inimese jaoks peadpööritavad.

Kvaliteetaeg seega.