Õhtud Tartu lähistel

***
Paar nädalat tagasi sõitsin oma tavalisel õhtusel tiirul koju ja põikasin enne 10 Ujula Konsumist läbi. Kohmitsesin ratta kallal ja kuulsin, kuidas valju- ja jämedahäälne mees rääkis sellest, et ta peab minema ja selle viina ikka ära ostma, ilma selleta ei sobi ju külla minna. Suur oli minu imestus, kui selle hääle omanik pimedast parklast tänavavalgustuslambi alla sattudes minu vaatevälja jõudis... Tegemist oli pikkade blondide juuste, mikromini, lühikese nahkjaki ja tikkkontstega prouaga. Ja terve selle aja, kui mina, suu ammuli ja silmad punnis, teda jälgisin, rääkis ta sama jämeda- ja valjuhäälselt edasi. Meesnaine nähtud.

***
Proua Ema juures lühivisiiti tehes käisin õhtul enne 10 õues suitsu tegemas ja arvasin, et kuulen hääli ja näen läbi kasvuhoone kauguses lähenemas salapäraseid tulesid... Tutkit. Naabrid olid oma maa usinale põllumehele rentinud, kes pilkases pimeduses talivilja külvas ja aeg-ajalt tuled maha ning siis jälle peale lülitas. UFO nägemata.

***
Koduses köögis kummeliteed juues ja šokolaadikooki süües kuulsin äkitselt saunast kolinat-mürinat. Kodukäija? Pool tundi hiljem selgus proosaline - ja meie kodu arvestades ainuvõimalik - kass ringutas, ajas maha pesukausi, jooksis hirmuga aknalauale... Ja ajas sealt põrandale rea šampoonipudeleid. Kass nähtud, kodukäija nägemata.

***
Ühel õhtul paar nädalat tagasi ei saanudki ma aru, et on õhtu. Olin esimest korda elus ärganud üldnarkoosist ja ootasin esimest haiglaööd. Sel ööl ma ei maganud. Kell pool viis vajutas kümneaastane, kellega palatit jagasin, kutsenuppu ja tellis kogu palatile valuvaigisteid. Kell kuus toodi hommikusöök ja kell 9.20 saadeti lahkelt koju ja paluti tungivalt trepi asemel lifti kasutada. Opituba ja eredad tuled nähtud.