Endiselt Krossi tähe all

Hästi kummaline. Lihtsalt. Et nagu suvel kuu aega maadlesin Krossi mälestustega. Eile koolis avastasin, et avatakse Krossi erikursus. Täna hommikul Anu-Marko rääkisid Peeter Simmiga, kes tegi Krossist filmi, mis täna "Sõpruses" esilinastub. Kas maailm ongi nii väike või ma kujutan ette, et ta on väike? Kismet või mis iganes. Prantsuskeelne väljendus oleks parem, aga ma parema meelega seda ei kasuta...

Üks neist harvadest hetkedest just oli, mil mu suits ise ennast lõpuni suitsetas... Ehk siis sinkjas-hall niit lae poole ja mina ei märganudki. Kross võlus ära :)

Reaalsusse tulin just tagasi. Vihm peksab meeletult vastu akent ja ploomipuu oksad tõmblevad. Ehk siis praegu õues tõenäoliselt ploomisadu. Peaks minema ja suu pärani ajama, äkki mõni satub suhu ;) Ise ju ei viitsi kätt sirutada, et puu otsast mõni alla võtta. Ja nüüd äkki jäi kõik vaikseks ja päike paistab mulle üle monitori täpselt silma auku?! Mis toimub?!

Lähen ära kooli... Õppejõudu ärritama. Eile kursakaaslased tegid mulle märkuse, et ma hirmutan oma pisut tüütute küsimustega pr. õppejõudu. Tal nimelt käed värisema hakkavad, kui ma suu avan. Lihtsalt mul nii igav seal... Ja siis lähen närvi ehk saan vapustuse, mis kestab 48 tundi. Seega eile ma otsustasin, et ma esimesse loengusse ei lähe ja teise ajaks mõtlesin strateegia välja - ma räägin ta surnuks. S.t. küsin kõike, mida saab pooleteise tunni jooksul üldse küsida ja mis ainesse puutub... Eks näis, kaua mu taktika vastu peab. Mul oli küll eile igal juhul põnev :) Seega: põnevust otsima.

Ahjaa... Mul on üks plaan ja see plaan on seotud kuupäevadega 26. sept. kuni 3. oktoober. Ja selle plaani kohaselt pean ma olema Tlnas ja hoidma J.J. last. Mis tast ikka hoida, ta päris suur juba, aga no seltsis tal ikka parem. Ma ka ei oleks tahtnud 11-aastaselt kaks nädalat üksi endaga hakkama saada... Seega ühel nädalal mina ja teisel mu emm. Ja plaani juurde ma veel ei jõudnudki, aga lühidalt on see selline: Kessu, saame kokku!!!!!!!!!!!!!!!!