Kes ütles arvutile, et ma olen loll?

Et täna ei saa mitte millegagi hakkama. Ei allu mu lihtsamatele käsklustele. Teeb näo, nagu mind polekski olemas. Keegi on talle raudselt öelnud, et ma olen võhik ja põmmpea ja nüüd ta elab ennast minu peal välja. Jama lugu, mul vaja ju tööd teha :(

Hakkan vist haigeks jääma. Eile ärkasin valutava kurguga, nina ka nohises tasakesi. Täna on hull peavalu ja kogub sinna ninnu ja silmade vahele miskise jubeda valukimbu, nii et silmanägemine muutub halvaks. Ei viitsi üldse midagi teha ja kuskile minna. Eriti veel teade, et selle suurepärase käigu tulemuseks saab järgmisel nädalal olema rõve külmetushaigus, mis ennast palaviku näol väljendab.

Põhimõtteliselt tegin eile esimese sammu, et mitte õgida. Pärast õhtusööki, mis oli ühtlasi ka lõunasöök, sest selle söömiseks mul aega ei olnud, panin kõigest kaks igivana "Tiina" kommi pintslisse. Seega suutsin vaadata nii kossu kui ka vutti nii, et ei krõmpsutanud miskit. Nojah, suitsu läks vuti ajal kõvasti alla. Seda et Eesti mansa on küll kõvasti arenenud - jõuab teistega suht võrdselt tormata terve poolaja ja veel teisestki hea jupi aega, aga endiselt ei jätku võhma mängu lõpuni. Eile siis 15 minutit enne lõppu toimus suremine, mis päädis 0:4 kaotusega Portugalile. Nutt tuli peale.

Peavalu tahab ära tappa. Ja lisaks tekivad õhtul-homme hommikul hullud probleemid arvutiga. Mida elu?!