No need ploomid ajavad mu hulluks, aga ma ei...
Lõpetan pealkirja: ma ei viitsi neid korjama minna. Päris vähe narrivad ja õrritavad mind siin akna taga. Eile käisin Katu juures ja tal loomulikult oli kodus ploome. Ja märkamatult peale kolme suitsukala - väidetavalt ahvenat - läks miskine pooleteiseliitrine topsik tigude poolt juba pisut ära järatud ploome nagu nalja alla. Üks jäi ainult alles. Ja vein üldse eile alla ei läinud. Katul mudugi, mitte mul. Ma ju pitsi-pokaali sisse ei sülita, aga üritan ennast endiselt joone peal hoida ja mitte üksi juua. Hea vein oli - roosa, nagu kõik asjad ja joogid sel kooliaastal. Valetasin ka veel... Nädalavahetusel oli pisike jooma, aga kuna Viru Valget polnud poes, siis ostsime Y2K-d, mis oli nii vastik, et ei läinud alla. Mingi kaks lonksu võtsin ja siis ei teinud enam isegi mitte nägu, et oh, kuidas ma siin praegu naudin seda joomat ja seltskonda. Seltskonnal polnud tegelt midagi viga, see oli hea, aga jook oli spetsiifiliselt odava lõhnaga. Ma ei saa aru. Laua viina on ju saanud minevikus - ja mitte eriti kauges - juua küll, aga nüüd see kena võõrapärase ja mitte midagi mu meelest tähendava nimetusega haisev ollus alla ei läinud. Äkki mul lihtsalt organism tõrkus, sest Norra tuli meelde? Ei saa olla. Me ju pärast seda Amigos viina viskamas käisime ja korra veel koosoleku vormis ennast järjekindlalt purju jõime. Arusaamatu, aga mis seal ikka. See pole just teema, mille üle filosofeerida viitsiks.
Ma nüüd ei mäleta, kas juba märkisin üles Katu ja minu vapustused reedesest päeavast... Igal juhul pakuti roosat veini :) Mul lasteüritusele minek ees, kahjuks ei saanud võtta. Ja siis läks lahti mingi ajagraafikute koostamine ja plära, mida ma jälgida ei suutnud. No ei, ma juba kirjutasin sellest?! Ühesõnaga tahab tempo maha murda. Mingist 4 erinevat ainet ei saa ju teha pooleteise tunni jooksul kaks korda kuus??? Või saa? Ja sinna kõrvale kirjutada veel tööd... Juhul kui kevadel punkte puudu jääb või miskit. Kui keegi seletaks mulle ära selle osa- ja täiskoormuse värgi, siis ma oleks päris rahul ja õnnelik. Kottigi ei saanud aru. Selge on see, et tuleb maksta, kui ei jõua 75% ära teha. Ja see on logistilistel, praktilistel ja teoreetilistel ja elulistel ja kõigil muudel põhjustel välistatud. Ühesõnaga mul on veidi aega, et välja mõelda, mida peale hakata. Mis tuletab mulle meelde, et mul on homseks vaja teha kodutööna miskised eesmärgid, aga ma ei mäleta, mis aines ja mille kohta... See selleks.
Et see napakas punktijaht sundis mind täna veel ühte napakat ainet valima, mis tähendab, et teisipäeviti on loengud 8st neljani. Mis on täiesti ebanormaalne, mu meelest. Ma ei mäleta, et pärast esimest aastat oleks sellist asja olnud. Ja mis siis veel oleks saanud, kui ma eelmisel aastal poleks viite ainet ette teinud??? Ilmselt oleksin juba Raja tänaval ja karjuksin pead vastu seina pekstes, et mul on punkte vaja ja aega nende leidmiseks. Ilmselt oleks mind üles korjatud kuskilt peahoone läheduselt enesetapu katselt. No aga sinna Rajasse võib veel sattuda, sest kevadel hakkan ma kindlalt pead vastu seina peksma ja karjuma, et mul on APsid vaja. Ropendama võtab.
Ja kogu selle loo jooksul on õutsis nii pimedaks läinud - kell on pool kuus õhtul! -, et ma ei näegi enam ploome. Krt, peaks ikka minema ja endale pisikese närimismaterjali varuma. Jooksma ei viitsi täna minna. Eile tegin oma väljamõõdetud 20-minutilise ringi 12 minutiga, mis tähendas, et mul oli pärast hull ketikas, täna on kõht suht valus ja jooksuisu kadunud. Kuigi peaks ikka minema... :( Võib-olla siis, kui keegi koju tuleb. Ei taha ju võtmeid kaasa võtta, see punt on ju päris pisike, ilmselt kolistaks surnud ka surnuaias üles ja sealt ma ju mööda jooksen. Aga enesetunne on juba parem. Selles suhtes, et magu ei sunni enam okserefleksi tarvitama iga sekund, mil keegi toitu näitab või seda ise silman.
Mul tuli meelde, et ma ei jõudnud eile Ekspressi päris läbi lugeda, peaks seda ka ikka täna tegema... Mitte et mul täna vähe tegemist oleks. Homme on ju jälle mingi napakas päev. Lubasin kontorisse minna, kus miskid tibid koguneda tahavad. Haa, mis tuletab mulle meelde eilset 4-tunnist koristamismaratoni. Ma ei saa aru, kuidas üldse on võimalik nii kaua koristada nii väikest ruumi, nagu see seal on. Ja siis ma ei saa veel aru, kuidas keegi teine ei tule selle peale, et vahel võiks enda järel koristada?! Sellest ma ei räägigi, et asjad, mis aasta otsa on keset põrandat seisnud mahtusid kõik kenasti laudade alla ära ja ruumi tundub nüüd hulka rohkem olevat. Et ma siis kiidan siin iseennast: küll sa oled tubli. Aitäh, olen küll. Sain seal oma perfektsionismi välja elada. Nt peldiku ukse pealt maha kraapida punase markeriga kirjutatud kirja, mis teavitas meid kõiki sellest, et keegi anonüümne "Ma" armastab meid kõiki. "Cif" ajas asja igal juhul ära. "Toiletduckist" ma ei mõtle, see on lihtsalt liiga perversne teema. Hea oli, et ma enne kummikindad endale ostsin. Mis tuletab mulle meelde, et meil oli neid millegi pärast - ma ei mäleta, miks - ka kodus vaja. Aga loomulikult on miljonärkadel raha selleks kuuks otsas ja ma peaks ise need ostma. Mul endal rahaasjad endiselt sassis - eile tegin Me.-le kena paberi, kus kõik kirjas ja mis ma avastasin, ma endiselt neile võlgu. Kuidas see juhtuda sai????
Ja nüüd ma pean otsima selle koera üles... Ta mu toas tahab ringi nillida. Kiisu on endale pesa teinud tugitooli ja kaissu võtnud mu riided. Need, mida ma ei jõudnud üleeile kappi panna. Mis tähendab, et neid ei saagi enam kappi panna, sest need on paksult kaetud Kiisu karvadega.
Kogu see lugu annab kokku ühe eriti segase päeva, mis ei ole veel läbi ja kus jälle on miskine häpening toimunud. Ja järjest pimedamaks läheb, millest ma loen välja, et varsti tuleb vihm ja õnneks ei saa siis joosta. Krdi kinnisideed küll.
Õkega rääkisin miskise tunnikese jälle. Ma ei saa aru, kes see hull mõtles välja lasteaiad ja kes krt mõtles neile välja hullud juhatajad ja kes laseb hulludel tüüpidel oma lapsi tema lapsega samasse lasteaeda viia? Kes üldse hulludel laseb lapsi saada? Enriko-man enam haige õnneks ei ole, aga arvatavasti juhataja nakatab teda ise, sest ta kahtlustab õket kõiges, milles võimalik on üht lapsevanemat kahtlustada. Ilge joke. Lapsed ikka muudavad oma vanemaid jummalast palju. Õket nt julgemaks. Tahaks hullult Enriko-mani näha ja Eva-Riinu ka. See nadikael ju on veel nii pisike, et muutub iga nädalaga hästi palju.
Nii, ma pean nüüd vett klaverisse valama, sest ma ajasin põleva suitsu sinna klahvide vahele ja see vist sulab... Appi!!! Päästke arvutid lollide ahelsuitsetajate eest. Ja ärge grafomaane arvutite ligi laske.
Tahaks tervitada ka veel... :)
Ma nüüd ei mäleta, kas juba märkisin üles Katu ja minu vapustused reedesest päeavast... Igal juhul pakuti roosat veini :) Mul lasteüritusele minek ees, kahjuks ei saanud võtta. Ja siis läks lahti mingi ajagraafikute koostamine ja plära, mida ma jälgida ei suutnud. No ei, ma juba kirjutasin sellest?! Ühesõnaga tahab tempo maha murda. Mingist 4 erinevat ainet ei saa ju teha pooleteise tunni jooksul kaks korda kuus??? Või saa? Ja sinna kõrvale kirjutada veel tööd... Juhul kui kevadel punkte puudu jääb või miskit. Kui keegi seletaks mulle ära selle osa- ja täiskoormuse värgi, siis ma oleks päris rahul ja õnnelik. Kottigi ei saanud aru. Selge on see, et tuleb maksta, kui ei jõua 75% ära teha. Ja see on logistilistel, praktilistel ja teoreetilistel ja elulistel ja kõigil muudel põhjustel välistatud. Ühesõnaga mul on veidi aega, et välja mõelda, mida peale hakata. Mis tuletab mulle meelde, et mul on homseks vaja teha kodutööna miskised eesmärgid, aga ma ei mäleta, mis aines ja mille kohta... See selleks.
Et see napakas punktijaht sundis mind täna veel ühte napakat ainet valima, mis tähendab, et teisipäeviti on loengud 8st neljani. Mis on täiesti ebanormaalne, mu meelest. Ma ei mäleta, et pärast esimest aastat oleks sellist asja olnud. Ja mis siis veel oleks saanud, kui ma eelmisel aastal poleks viite ainet ette teinud??? Ilmselt oleksin juba Raja tänaval ja karjuksin pead vastu seina pekstes, et mul on punkte vaja ja aega nende leidmiseks. Ilmselt oleks mind üles korjatud kuskilt peahoone läheduselt enesetapu katselt. No aga sinna Rajasse võib veel sattuda, sest kevadel hakkan ma kindlalt pead vastu seina peksma ja karjuma, et mul on APsid vaja. Ropendama võtab.
Ja kogu selle loo jooksul on õutsis nii pimedaks läinud - kell on pool kuus õhtul! -, et ma ei näegi enam ploome. Krt, peaks ikka minema ja endale pisikese närimismaterjali varuma. Jooksma ei viitsi täna minna. Eile tegin oma väljamõõdetud 20-minutilise ringi 12 minutiga, mis tähendas, et mul oli pärast hull ketikas, täna on kõht suht valus ja jooksuisu kadunud. Kuigi peaks ikka minema... :( Võib-olla siis, kui keegi koju tuleb. Ei taha ju võtmeid kaasa võtta, see punt on ju päris pisike, ilmselt kolistaks surnud ka surnuaias üles ja sealt ma ju mööda jooksen. Aga enesetunne on juba parem. Selles suhtes, et magu ei sunni enam okserefleksi tarvitama iga sekund, mil keegi toitu näitab või seda ise silman.
Mul tuli meelde, et ma ei jõudnud eile Ekspressi päris läbi lugeda, peaks seda ka ikka täna tegema... Mitte et mul täna vähe tegemist oleks. Homme on ju jälle mingi napakas päev. Lubasin kontorisse minna, kus miskid tibid koguneda tahavad. Haa, mis tuletab mulle meelde eilset 4-tunnist koristamismaratoni. Ma ei saa aru, kuidas üldse on võimalik nii kaua koristada nii väikest ruumi, nagu see seal on. Ja siis ma ei saa veel aru, kuidas keegi teine ei tule selle peale, et vahel võiks enda järel koristada?! Sellest ma ei räägigi, et asjad, mis aasta otsa on keset põrandat seisnud mahtusid kõik kenasti laudade alla ära ja ruumi tundub nüüd hulka rohkem olevat. Et ma siis kiidan siin iseennast: küll sa oled tubli. Aitäh, olen küll. Sain seal oma perfektsionismi välja elada. Nt peldiku ukse pealt maha kraapida punase markeriga kirjutatud kirja, mis teavitas meid kõiki sellest, et keegi anonüümne "Ma" armastab meid kõiki. "Cif" ajas asja igal juhul ära. "Toiletduckist" ma ei mõtle, see on lihtsalt liiga perversne teema. Hea oli, et ma enne kummikindad endale ostsin. Mis tuletab mulle meelde, et meil oli neid millegi pärast - ma ei mäleta, miks - ka kodus vaja. Aga loomulikult on miljonärkadel raha selleks kuuks otsas ja ma peaks ise need ostma. Mul endal rahaasjad endiselt sassis - eile tegin Me.-le kena paberi, kus kõik kirjas ja mis ma avastasin, ma endiselt neile võlgu. Kuidas see juhtuda sai????
Ja nüüd ma pean otsima selle koera üles... Ta mu toas tahab ringi nillida. Kiisu on endale pesa teinud tugitooli ja kaissu võtnud mu riided. Need, mida ma ei jõudnud üleeile kappi panna. Mis tähendab, et neid ei saagi enam kappi panna, sest need on paksult kaetud Kiisu karvadega.
Kogu see lugu annab kokku ühe eriti segase päeva, mis ei ole veel läbi ja kus jälle on miskine häpening toimunud. Ja järjest pimedamaks läheb, millest ma loen välja, et varsti tuleb vihm ja õnneks ei saa siis joosta. Krdi kinnisideed küll.
Õkega rääkisin miskise tunnikese jälle. Ma ei saa aru, kes see hull mõtles välja lasteaiad ja kes krt mõtles neile välja hullud juhatajad ja kes laseb hulludel tüüpidel oma lapsi tema lapsega samasse lasteaeda viia? Kes üldse hulludel laseb lapsi saada? Enriko-man enam haige õnneks ei ole, aga arvatavasti juhataja nakatab teda ise, sest ta kahtlustab õket kõiges, milles võimalik on üht lapsevanemat kahtlustada. Ilge joke. Lapsed ikka muudavad oma vanemaid jummalast palju. Õket nt julgemaks. Tahaks hullult Enriko-mani näha ja Eva-Riinu ka. See nadikael ju on veel nii pisike, et muutub iga nädalaga hästi palju.
Nii, ma pean nüüd vett klaverisse valama, sest ma ajasin põleva suitsu sinna klahvide vahele ja see vist sulab... Appi!!! Päästke arvutid lollide ahelsuitsetajate eest. Ja ärge grafomaane arvutite ligi laske.
Tahaks tervitada ka veel... :)
Kirjutas Kriux kell 5:18 PM
