I will survive....
So walk out the door...
You´re not welcome anymore....
Ühesõnaga tänane päevalaul on Cake´i nimeliselt kollektiivilt, kes on surematut ellujäämist päris omapäraselt tõlgendanud. Täna hommikul, kui ennast voodist välja ajasin oli just selline tunne, et ellu jään. Läbi kõigi raskuste, aga kahjuks siiski.
Remark veel Krossi kohta: lisaks sellele, mida ma juba eile välja tõin, ilmus Kross ka kuidagi järjekindlalt esile veel eile kahes toimunud loengus!!! Ma siis mõtlesin suitsu tehes, et küllap on välja kuulutatud mingi international- we-all-love-you-Jaan-Kross-year ja ma pole sellest midagi kuulnud. Või siis on tegemist Nobeli-hulluse lähenemisega. Ja siis mul tuli veel selline hästi kole mõte, mida ma kirja ei pane, sest see sisaldab endas väikest tigedat vikatimeest. Seega, lõpp sellele patusele mõttele. Ja ma ei pane siia kirja ka mitte Kenderi patust mõtet grafomaanide ja seniilide kohta. Kes teab, see teab, mina vanu kuulujutte ei levita. Aga see oli ikkagi hea mõte :)
Aga ma just eile "Morti" lugedes mõtlesin, et Kessule võiks osa sellest meeldida. Aja ja ajaloo osa. Lk 141-142 on päris head mõtted selle koha, mis on ajalugu ja kuidas seda tehakse.
Eile oli mingi täiesti kummaline päev. Pidime välja minema tsikkidega ja mis tuleb välja, ei-ei, lähme ikka järgmisel nädalavahetusel. Nagu mul midagi muud paremat teha pole. Ja siis üks siin kodus hullult tigetses. Kooli ei tulnud, siis keetis suppi ja tegi nägusid. Õudne. Ma jälle ei saanud aru, mida ma valesti olen teinud. Lõpuks sain aru, et ükskõik, mida ma teen, teen ma ikka endale ja kui tal on paha tuju, siis las ta elab seda minu peal välja, kui nii parem saab. Üks paha tuju ees või taga. Kannatan ära. Ja loengus oli eile täitsa tore. Jätkasin taktikat, et küsin kõike, mis ainega seotud. Seega oli poolteist tundi taas fun. Järgmised poolteist enam ei olnud... Uni oli ja natsa külm ja kõht tühi. Aga no põhimõtteliselt ei tapnud see eile päriselt Ferdinandi... :)
Urmas Oti saates oli eile Juss külas. Asjalik saade. Ja ma vist pole ammu Oti saateid vaadanud, sest seal oli mingi mulle tundmatu uus ja hea kvaliteet. Lisaks muidugi see, et väikesed viited maailmakirjandusele pidevalt käisid. Ma ei mäleta, et seda varem oleks olnud... Aga see oli nii armas ja naljakas korraga. Paljudele vaatajatele ilmselt täiesti arusaamatu, aga mulle meeldis. Üritan kordust ka vaadata, sest algus läks kaotsi kahjuks.
Ja ma räägin siin paralleelselt Mia-kallikesega, mis tähendab, et hakkan kokku jooksma. Tal on kell umbes kaks öösel. Ja paneb asjalikku. Pühendan ennast nüüd talle mõneks tunniks :)
You´re not welcome anymore....
Ühesõnaga tänane päevalaul on Cake´i nimeliselt kollektiivilt, kes on surematut ellujäämist päris omapäraselt tõlgendanud. Täna hommikul, kui ennast voodist välja ajasin oli just selline tunne, et ellu jään. Läbi kõigi raskuste, aga kahjuks siiski.
Remark veel Krossi kohta: lisaks sellele, mida ma juba eile välja tõin, ilmus Kross ka kuidagi järjekindlalt esile veel eile kahes toimunud loengus!!! Ma siis mõtlesin suitsu tehes, et küllap on välja kuulutatud mingi international- we-all-love-you-Jaan-Kross-year ja ma pole sellest midagi kuulnud. Või siis on tegemist Nobeli-hulluse lähenemisega. Ja siis mul tuli veel selline hästi kole mõte, mida ma kirja ei pane, sest see sisaldab endas väikest tigedat vikatimeest. Seega, lõpp sellele patusele mõttele. Ja ma ei pane siia kirja ka mitte Kenderi patust mõtet grafomaanide ja seniilide kohta. Kes teab, see teab, mina vanu kuulujutte ei levita. Aga see oli ikkagi hea mõte :)
Aga ma just eile "Morti" lugedes mõtlesin, et Kessule võiks osa sellest meeldida. Aja ja ajaloo osa. Lk 141-142 on päris head mõtted selle koha, mis on ajalugu ja kuidas seda tehakse.
Eile oli mingi täiesti kummaline päev. Pidime välja minema tsikkidega ja mis tuleb välja, ei-ei, lähme ikka järgmisel nädalavahetusel. Nagu mul midagi muud paremat teha pole. Ja siis üks siin kodus hullult tigetses. Kooli ei tulnud, siis keetis suppi ja tegi nägusid. Õudne. Ma jälle ei saanud aru, mida ma valesti olen teinud. Lõpuks sain aru, et ükskõik, mida ma teen, teen ma ikka endale ja kui tal on paha tuju, siis las ta elab seda minu peal välja, kui nii parem saab. Üks paha tuju ees või taga. Kannatan ära. Ja loengus oli eile täitsa tore. Jätkasin taktikat, et küsin kõike, mis ainega seotud. Seega oli poolteist tundi taas fun. Järgmised poolteist enam ei olnud... Uni oli ja natsa külm ja kõht tühi. Aga no põhimõtteliselt ei tapnud see eile päriselt Ferdinandi... :)
Urmas Oti saates oli eile Juss külas. Asjalik saade. Ja ma vist pole ammu Oti saateid vaadanud, sest seal oli mingi mulle tundmatu uus ja hea kvaliteet. Lisaks muidugi see, et väikesed viited maailmakirjandusele pidevalt käisid. Ma ei mäleta, et seda varem oleks olnud... Aga see oli nii armas ja naljakas korraga. Paljudele vaatajatele ilmselt täiesti arusaamatu, aga mulle meeldis. Üritan kordust ka vaadata, sest algus läks kaotsi kahjuks.
Ja ma räägin siin paralleelselt Mia-kallikesega, mis tähendab, et hakkan kokku jooksma. Tal on kell umbes kaks öösel. Ja paneb asjalikku. Pühendan ennast nüüd talle mõneks tunniks :)
Kirjutas Kriux kell 10:11 AM
