eXTReMe Tracker

11. veebr 2006

Puzzle

Vaatan "Frankensteini" kava ja just puzzle moodi see on. Hannese nägu jupikestest kokku pandud, üks veel puudu ja kaks alles panemisel.

Ühesõnaga, käisime Käshiga neljapäeval Emajõe Suveteatris valminud Urmas Lennuki "Frankensteini" vaatamas. Dvin ise oli lavastanud. Dvin ise oli kohal ka, viskas nalja mis kole. Selline kodune värk ja väga intiimne õhustik. Ütlen seda muidugi Vana Anatoomikumi kohta, mis on kohu-kohutavalt suur ja kõle iseenesest, aga nojah, isiklik lähenemine paneb väärtuslikult tundma. Justkui oleks just sind teatrisse oodatud. Jammi. Kui meitel poleks olnud piletid juba kaks nädalat varem ostetud ning need poleks maksnud hingehinda, siis me poleks läinud ka, sest jube külm oli ja osa puudest oli veel vedamata. Lisaks veel reedel tööpäev ka...

Läksime siiski. Tore oli. Näitus mingitest patoloogiatest ja mutatsioonidest esimesel korrusel, mis siis pidi suhestama lavastuse ja eelkõige tegevuspaigaga. Et näidendisse juba sisse kirjutatud Tartu ja kuupäevad ja Vana Anatoomikum. Oijah. Mary B Shelly kena "Frankensteini" lugu oli siis mugandatud meie oludesse ja aega. Loost iseendast ma ei räägigi, see oli aktuaalne: kloonimise eetiline aspekt jne. Kohta juba mainisin - ainuõige sellele loole. Ahjaa, unustasin mainida, et iga külastaja sai endale selga valge kitli, et tunda end siis ka osakesena teatrimängust...

Ah, räägin parem näitlejatest... Kaljujärv oli esimeses vaatuses taas kord üllatav, teises tuli tagasi kõik see, mis on alati. Ehk siis väga tore ja hea, tuntud ja turvalisel tasemel. Ma ei tea, mul on vist mingi kiiks, aga juba ma ei tea mitmendat korda, kui teda laval näen ma jälgin ta jalgu! Täielik friik. Hakkab vist välja arenema mingi jala ja kingafetišš, mis mõjutab kogu etenduse vastuvõttu. Nagu päriselus näitavad ka laval just jalanõud ära, kui palju on etenduse jaoks raha kulutatud, kui oluliseks seda aspekti välimuses-üldmuljes peetakse. Õnneks siin peeti oluliseks! Ja arvake ära, kuidas mind häiris, et Frankensteini kehastava Jüri Lumiste kingad ei paistnud!!! Tal oli selline pikk mantel ja sealt alt ei paistnud need välja... See selleks. Lumiste oli selline valgenägu ja ikka ja alati tekib mul teda laval nähes küsimus miks? Miks just nii... Sest mul on olnud alati tunne, et ta võiks-suudaks-saaks rohkem. Kuidagi võõrkehana on alati Vanemuise seltskonnas tundunud. Staar, keda ei hinnata, ütleme otse välja. Samas ega kusagil mujal parem oleks, aga ikkagi. Näh, heietan siin. Karin Lätsimist tahtsin kirjutada. Nii tore!!! Karjatused, milles sootuks kaob minu 6-aastane teatriharidus ja terve mõistus kaob. Ühesõnaga ma arvan, et olen teda laval hästi vähe näinud, diplomikatest ei mäletagi teda ning seetõttu oli eriti üllatav, et "Kodu keset linna" tüdi on tegelikult laval mõjuv ning veenev. Ebamaine. Aga mitte selline Liina-Riinulikult ebamaine ja õrn (teine dimensioon koos usuasjadega!), vaid selline maisem, aga samas ikkagi selle erilise "miskiga", mis tema silmad särama pani ja liigutustesse graatsilisust lisas. Leino Reist peaks ka rääkima. Mulle ei tule meelde absull, kus ma teda näinud olen, aga ma tean, et olen. Ilmselt Draama lavastustes on teda nähtud. Teadsin juba ette, et ta on hea ja oli ka. Selline üdini positiivne, nurgelisuseta, aga samas mitte võluvalt ümmargune, vaid ideaalselt ovaalne. Olen ma alles osav kirjeldaja! Mõjuv. Okeish. Nägin laval ära ka selle kuti, kelle Viljandi bakalaureusetööd ma oponeerisin, aga kuna neid kutte oli seal kaks, siis ma endiselt ei tea, kumb neist tema oli. See selleks. Vähemalt nähtud :P Barabanštšikovat üritan vältida, aga seekord nende sutsakatega oli suht talutav. Väikestes kogustes on kõik talutavad :)

Ja kõige selle peale pean ütlema, et olen pileti vist a) kaotanud või b) on see Käshi käes. Igatahes oli see tore näitemäng ja soovitan soojalt. Ringauditooriumis istuda ja inimesi vahtida on muide lahe :P Ilma prillideta - jajah, unustasin esimest korda üle saja aasta teatrisse minnes teatriprillid koju - oli veel eriti vahva... Kokkuvõttes... Udus hallis külma koju tulles oli hea meel. Mitte sellest, et sai koju, vaid sellest, et sai käidud ja nähtud. Reede oli vaatamata palavikule kohe poole rõõmsam, laupäev on ka :P

Vasakule ära nüüd.