Sool sinu haaval

Katu avas reedel mu silmad probleemi osas, mis mul juba oli ununenud. Nimetagem seda pseudoprobleemiks, aga noh, tegelikult on ju asi traagiline. Ma nimelt ei kasuta soola. Ilmselt on asi lihtsalt harjumuses. Ma ju ei kasuta suhkrut ka. Ja võid ja piima. Riisi ei söö ammu. Seega, kas sool on probleem? Ma tunnen väljas süües, kui toit on mage või ülemaitsestatud. See ei meeldi mulle kohe teps mitte. Nii et ma ei saa aru, kas mu maitsemeeled on täiesti nüristunud või pole tegelikult inimesele soola vaja??? Sama hea küsimus kui "To be or not to be..." Ilmselt on mingid inimesed kirjutanud sel teemal pikki uurimusi, ma arvan, et ma sobiks neile katseeksemplariks ülihästi. Ma päris Woycek ei tahaks olla (nagunii kirjutasin nime valesti), kes ainult hernestest elas ja siis õnnetu otsa leidis :P

Murka taldrik kukkus meie hoovi... Oh ajad, oh bussiliinid...

Aa. Ma pean veel lisama, et kaks chicat põrguinglite seltskonnast on hakanud aprillikuus blogima. Ma loen ja naeran, sest lapsed on täiega koomilised. See poosetamise värk - I don´t care a shit what you think of me a.s.o. - on päris vinge. Samas on nad rate.ee ja orkut.com märkinud blogide aadressid ning see tähendab, et kogu sõpruskond peab pilku peal, mida kirjutatakse jne. Loodetavasti saab ka edaspidi naerda :P