Ja mina, kahjuks, olen sõltlane.

Ma mõtlesin küll 20. juunil, et kirjutan igast suitsuvabast päevast, mis ma vastu pean, aga loomulikult see plaan lihtsalt jäi. Olgem ausad, suitsust kirjutamine-mõtlemine pani mul ninasõõrmed kiiresti tööle ning süljenäärmed eritasid liigselt sülge. Seega see plaan jäi. Ma olin lõpp õnnelik, kui 30 päeva täis sai. Jah. Uhke olin enda üle. Ma nimelt olen suitsetanud alates 18. eluaastast - oi, kui hea oli seda alati tööl lastele öelda, kui nad küsisid, et millal ma suitsetama hakkasin. Nii. Nüüd on mul veel parem neile öelda, et nad saavad ka ilma hakkama. Nad peavad saama. Sest. Muidu ei pea mina vastu.

Olen ma viimase nädala jooksul pidevalt unes näinud suitsetamist.
Õhtul tunnen majas, kus kunagi pole suitsetatud, suitsulõhna.
Ma tunnen oma sõrmedel, mis pole ühtki sigaretti 20. juuni südaööst peale puudutanud, suitsulõhna.
Hommikuti ärgates on suus sigaretimaitse. Kusjuures see ei ole ebameeldiv. Paradoks, eks. Sest kogu selle pea 9 aasta jooksul, mil suitsetasin, käis just see mulle kõige rohkem närvidele. Eile, kui me õues taarat autosse pakkisime, kandus naabrite juurest sigaretilõhna.

See on lihtsalt maailma parim hais! Just-just. Vabas õhus ma naudin suitsuhaisu! Kinnises ruumis ei suuda seda enam kannatada. Ma ei suuda seda kannatada, kui keegi on toas suitsetanud, ei, mitte tuba ei haise, inimesel on teistmoodi lõhn. Oeh. Käshiga sellest rääkides (ta on suitsuvaba novembri lõpust) nentisin, et ma ei saa aru, miks ma seda endale keelan?

Sest mulle meeldis suitsetamine. Meeldib ikka veel. Loobumine kusjuures polnud üldse raske! Nikotiiniplaastreid ostsin neli pakki, viimasest pakist kasutasin ära 2 plaastrit. Seega 6+4+4 süsteemi tegin mina läbi 1+1+1+0,...

Ma ei teagi, mida ma praegu rohkem vajan, kas nikotiini või tõrva. Mul on lihtsalt tunne, et mul oleks vaja kiiresti kõrbeva paberi ja tubaka kirbet lõhna. Kõike seda sügavale oma kopsudesse.

Ja need on mu lemmikmargid :) Mu Tartu-kodus on terve pakk Marlboro Lightsi. Kinnine. Ja lisaks viimasest pakist, mille koos Merliniga - tervitused Londonisse! - 19. juunil Raekoja platsil avasime, on alles 2 sigaretti. Kas poleks mitte tore need ära teha... Iga kord poes käies vaatan ma kassa juures üles, kas Marbsi on!

Ja ma annan endale aru, et igal järgneval päeval oma elus pean endale kinnitama, et ma jätan maha, s.t. et ei süüta uut sigaretti. Ma olen väga ebausklik, seetõttu ei kasuta mineviku-vormi :) Ma nimelt arvan, et sõltlane jääb igaveseks põdema ja sõltuvusse.

Ja mina, kahjuks, olen sõltlane.