Potteriaana lõpp

UK child väljaanne oli see, mis lõpetas aastate pikkuse potteriaana. Lugesin eelmisest nädalast peale, alguses ei edenenud eriti, pärast keskpunkti läks liiga kiiresti. Ma teadsin ette, kuidas lugu lõppeb, eks. Potteri puhul köidab aga lisaks loole ka kirjeldus. Rowling on selles konkreetses osas kirjeldustega minu meelest isegi tagasi hoidnud, tavaliselt on neid rohkem. Tegelased selles konkreetses loos on nagu pildid värviraamatust, esimeses osas anti kontuurid ning edasi on pilte võimalikult täpselt ja hoolikalt üritatud värviga katta. Et üle ääre ei läheks, eks. Ja samas, et kõik piirjooned oleks siiski täpselt välja toodud, et miski ei jääks ähmaseks. Kui varasemate Potteri lugudega on mul alati olnud tunne, et raamatut on võimalik lugeda eelnevat teost lugemata, siis sel korral ma kahtlen selles. Tugevalt. Liiga palju on lugejat peibutavaid võrke välja pandud. Liiga palju on neid, kes ilmuvad ei tea kust ja suunduvad ei tea kuhu. Kui poleks eelnevaid teoseid lugenud, siis ei saaks aru.

Mõned pisarad tulid ikka ka. Nagu ikka millegi hea lõppemise puhul. Põnevad narratiivid köidavad mind alati :) Rohkem järgesid ei soovi, sest siis läheks ikka väga moosiseks. Kujutage ette, et esimeses (sissejuhatavas) peatükkis tuleks mainida kõike, mis 7 osa jooksul juhtunud on, selleks, et taust edasi anda :P