Ööööö

Ma olen kuri ja ülbe. Või siis ülbelt kuri. Ei teagi, miks, aga kuidagi on täna õhtupoolikul kodus olles kulm kogu aeg kortsus olnud ning suunurgad kramplikult allapoole veetud. Iu-iu värk on. Detailidesse ei lasku, aga on noh.

Hommik muide, oli ilus. Neljapäeviti on seni alati hommik ilus olnud ;) Tundsin täna keset päeva, et nii helge ja kerge on olla. Teised olid justkui laibastunud ning tigedad, vaatasin neid ja ei suutnud aru saada, kas mul on midagi viga, et ma ei tigetse või on nemad pisut. Koju jõudes sain muidugi aru, et mina lihtsalt mossan kodus mitte tööl :P

Tühjus töllerdab endiselt.