Kevade teine

Tuleb välja, et väiksemaid samme võttes jooksen ma kiiremini... Ehk siis kevade teise jooksu, mis muide sai läbitub peaaegu sama trajektoori mööda (kahel korral läksin teises kohas üle tee), resultaat oli 4909 sammu ja 30 minutit. Jälle lugesin numbreid, aga nüüd olles ennast ikka suhteliselt põhjalikult ette valmistanud, sain kohe alguses 120ga hakkama. Numbrite lugemises on midagi turvalist :) Pärast 6 minutit vaatasin kella ja olin oluliselt kaugemal kui esimese jooksu ajal. Ei, hea oli. Päike teeb jooksmise lihtsaks.

Vahepeal mõtlesin välja, et eelmisel korral, kui suitsetamise maha jätsin, hakkasin a la samal päeval jooksmas käima ja ma mäletan, kuidas hing oli pidevalt niidiga kaelas ning 20 minutit jooksu oli ilmne piin. Nüüd aga olen kaks ja pool kuud üsna vabalt hinganud ja lisaks siiski oluliselt rohkem kui tol korral jalgsi käinud. Ühesõnaga - võhma on rohkem, nüüd tuleb vunki juurde keerata. Võib-olla peaks endale mingid eesmärgid seadma? Vara veel?

Oluline on 1. mitte suitsetada; 2. mitte külmetada; 3. mitte üle pingutada.

Suitsuisu oli ükspäev jälle, aga mõistus sai sellest jagu. Olgem ausad, kaasa aitas ka korra vaadatud ja korra kuulatud "Suitsufilm" Jan Uuspõlluga peaosas. Lima, mida ta sisikonnast välja rebis, oli isegi minu kui padusuitsetaja jaoks liig...

Joosta on hea!