Vihmane

Sõitsin täna jalgrattaga kolm tundi vihmases Tartus. Masohistlikku piitsutust plaanis ei olnud kodus väljudes, aga ikka kujunes kogu retk äärmiselt... vesiseks, külmaks, lirtsuvaks, tühjaks ja kurvaks. Kuigi natuke oli põnev ka :) Võru tänav oli... Aiaiaiaiaiai.

Avastasin, et Tartus on koletul hulgal teetöid, väga pumpyd kõnniteed, hullud autojuhid ning sõbralikud poemüüjad. Hankisin endale tarviku, mida mõistusega võttes mul vaja ilmselt ei ole - teate veel kedagi, kes ostab endale isikliku rattaluku, omamata ratast?

***
Eile hakkas umbes 11 ajal õhtul sadama, öösel poole nelja ajal K.-ga viimaseid ettevalmistusi tehes avastasin, et tuleb padukat, mis siiani üsna järjekindlalt jätkunud. Olin seitsmeni üleval, nn saatsin K.-d (mina lugesin köögis oma trööstiraamatut (eestikeelsena kõlab see kummaliselt)Harry Potterit), K. pakkis ja vaatas videosid teises toas. Ma tegelikult ei uskunud, et ma umbes viie tunni pärast juba tast puudust tundsin. Ja nüüd on täitsa tönn. Päriselt. Kiisude ja kutsuga ühesugune.

***
Täna algas suvi.