Tee sporti!

Täiesti planeerimatult teen kaubamajale reklaami. Läksin täna pärast tööd läbi päikesest ja õietolmust kleepuva ja lõhnava lille kaupsi, et osta... See pole oluline, mille järgi läksin, igatahes nägi plaan ette kiiresti ühte 1. korruse poekesse ja siis koju, aga jalad viisid mind spordiosakonda. Seal, tuli välja, toimus üritus "Tee sporti!" Lühidalt öeldes tähendab see 25% soodustust kõikidele spordikaupadele tänasest pühapäevani. Ma ei ole just eriline kaupsi fänn, aga sellise ahvatleva pakkumise peale, otsustasin ringi vaadata. Värki, mida müüdi, oli palju ning imetabasel moel olid väljas ka käesoleva hooaja kaubad, kuigi tavaliselt allahindluste ajal neid meelsasti välja ei panda. Tõstsin hoolega jalanõusid ühest virnast teise, kiibitsesin jooksusärkide vahel, aga nende valik - mulle meelepärase firma osas - oli kuidagi kesisevõitu. Ah, mul pole mõtet asjadest rääkida, asjad olid... noh, tavalised. Oluline on hoopis see, mida nad lisaväärtusena pakkusid. Ehk siis oli kapsis kohal Asicsi esindaja koos jooksulindiga, ta tegi kiireid analüüse ja ülevaateid jooksust. Mõeldud, mõeldud, ronisin lindile, jooksin ja nägin üsna ettearvatavat pilti: jalad langevad maha sisekülje poole kallutatult, mis tähendab, et peaksin kasutama mingit tuge jalanõus. Ega see mingi uudis mulle olnud, kuna olen juba varemgi märganud, et jalanõud on ebaühtlaselt kulunud. See on ka põhjus, miks suur varvas valutab (jah, ta valutab endiselt, eriti siis, kui ma väsinud olen :)). Igatahes sain konkreetse sussisoovituse, vaatasin just veebist, et see pisike maksab mõnisada krooni üle kahe tuhande krooni. Mu praegused Nike´id vastavad tegelikult kõigile neile nõudmistele ja nõuannetele, mida Asicsi tüüp andis, aga ikkagi oli õpetlik. Olen Nike´idega jooksnud pisut alla 700 kilomeetri, mingeid tugesid kasutanud ei ole, jalatsitega olen kenasti ringi käinud, aga kui nüüd aus olla, siis tegelikult on sussid samamoodi sisekülgedelt lääpa tallatud ning asfaldil jauramisest on tald kohati sile. Igatahes. Ahjaa. Nike´id maksid uuena tuhatkond krooni vähem (sain need vist soodustusega, kui õigesti mäletan). Ma ütlen. Isu uute jalatsite järele tekkis küll, sest Asicsi tüüp ütles, et vahe on kohe tunda... Et kas suur varvas siis enam ei valuta?

Teine asi, millest ma vaimustusin, oli TÜ kliinikumi spordimeditsiinikeskuse tutvustus. See tähendab, et mõõdeti vererõhku (oli 80/62 ehk ilmselgelt madal), kätejõudu (p 34, v 30 ehk mõlemas olematu), keha rasvaprotsenti (12,4 ehk siis liiga madal (väga hea oleks 19)), tehti südamefilmi (kõik oli korras, v.a see, et süda tuksub liiga aeglaselt 49 lööki minutis). Lisaks sain teada, kui palju arvatavalt kaalub pekk, mida ma kaasas kannan, vasakud ja parema jala ning käe kaalu. Mnjah. Ma olen täiesti terve inimene :D

Ja muidugi sai tasuta spordijooki ja Fittesti nädalase treeningkaardi. Oh. Sport on äge! Üritan unustada lauset "Sport on nõrkadele, tugevad teevad suitsu".