Milkman

Et nagu istun ja loen, mida Mäeküla mehed elust arvavad... Kusjuures tegelikult peaks hoopis midagi muud lugema-tegema. Mingi täiesti kreisi maailm. Kust küll sellised mõtted tulevad, et loeme nüüd käpelt "Mäeküla piimamehe" läbi ja siis arutame seda?! Ma ei saa aru.

Täiesti mõttetu päev täna. Hommikul magasin sisse või ma ei tea, kuidas seda nimetada, kui kahte loengusse ei jõua, sest lihtsalt ei jaksa ennast voodist välja ajada. Nagu kivistunud, näed, et osutid liiguvad, aga jalg ei tõuse ja käsi tõuseb eriti kiirelt, et kell kinni lüüa. Ja nii ma siis magasin kuni sai härra professori loengusse minna ja seal veidi tsillida. Ehk siis kui kõik hästi läheb, siis järgmisel nädalal suudan oma koolirutiini taastada ja täies mahus taas õppetööst osa võtta, sest praegu nagu küll ei suuda seda. Kodutöidki ei jaksa teha. Tahaks hoopis... Jah, tahaks küll, aga kõike ju ei saa, mida tahan.

Ema on hulluks läinud või noh, pisut peast segi ja ajab teised ka peast segi. Lihtsalt ei suuda. Mina ei suuda temaga vaielda, kusjuures põhjust nagu ei olegi, lambist lihtsalt helistab, soiub natuke ja siis hakkab karjuma. Väga lõbus.

Uni on, aga pool raamatut veel lugeda. Tunniga sai 40 lehte loetud, seega kaks lõbusat tundi veel, kuigi silmad vajuvad juba kinni. Ja pea on tühi ja paha tunne on. Sest ma lubasin midagi, mida ma ei oleks pidanud lubama, aga ära öelda on kuidagi ebameeldiv. Vist ikka pean ennast kokku võtma, sest parem on korra ebamugavust tunda kui hiljem... Hiljem kahetseda. Juba põengi. Oh...

Tahan ära lennata. Nt Iirimaale, kuhu Estonian Airiga nii odavalt saab. Nojah, Ryan Airiga saab Riiast Inglismaale ju ka... Vaja on midagi. Midagi on vaja. Kõrva- ja silmaklappe. Või siis nende maha võtmist, polegi päris kindel kumba ma õigupoolest vajan. Igatahes on kõik praegu väga segane ja ma ei taipa millestki midagi. Lähen tudusse, äkki, ma küll ei tea kuidas, on homme parem, kui oli täna.