Uus nädal, uued tegemised
Alati on ju nii. Esmaspäev peab tooma miskise uue hoo või rütmi. Vähemalt nii meie 7-päevase nädala ja 5-päevase töö/koolinädalaga ühiskond eeldab. Seega on inimestel alati midagi oodata: nädala algust, et tegemata töid teha, nädala keskpaika, et jõuab veel ja nädalalõppu, et ometi läbi see piinarikas aeg. Põhimõtteliselt homme siis tegemata tööd ja mõned uued tööd. Et ikka jätkuks hoogu ja tahtmist. Ja oodata on ka nii mõndagi. Loodetavasti kreisit nädalalõppu lõunanaabrite juures. Kui ei tule selline, siis mina hakkan küll streikima.
Teatrisse ei jõundud eelmisel nädalal. Jama lugu, aga ehk sel nädalal siis jõuab. Tahaks küll ju. Aga teatrist räägitud sai küll, nagu ikka :) Igatahes on nüüd esimene aine edukalt läbitud ja kaks mõttelist punkti seal kirjas, kuhu neid kirja pannakse. Seega vaid 78 AP-d veel ja tõotatud maa ongi kätte jõudnud. Irw. See oli nüüd nali, aga noh, ma ei kuule kedagi naermas. Ise ka ei naera. Naljakas oli sellegipoolest. Kuu aega raamatu lugemist, öö otsa üleeelmise aasta konspekti, 20 minutit mõnusat vestlust ja esimesed punktid olemas. Selline ongi siis elu.
Terve mu tuba on täis märgi riideid, mis ennast kuivatavad. Tegin selle väikse vea, et panin valged linad ahju külge kuivama. Linad ei ole enam valged. Mingi räme rooste on oma juured ajanud ahjupleki külge ja nüüd siis võin seda kenadust oma linadel näha. Väga meeldiv. Rooste parim omadus on ju see, et see ei eemaldu riietelt. Teinekordki. Uitmõte osta endale tume-tumedad linad on seega igati õigustet ja tuleb teoks teha. Kindlasti.
Maal nädalavahetusel. Nii tore oli. Iss tegigi kartuliputru ja hakklihakastet :)))) Ma ei saa aru, miks ta siis süüa ei teinud, kui me kõik pisikesed olime?! Võib-olla ta ei tahtnud, et ta lapsed rasva lähevad ja sellepärast laskiski empsil köögis möllata? Õel värk, emps oskab küll süüa teha, aga no iss on parim :) Ema tegigi täna märkuse - siis kui oli pool tundi halanud, et ma jälle kõhnemaks olen jäänud - et peaks laskma isal mulle kilode kaupa putru valmis teha ja siis pakiga kaasa panema, et soojendaksin seda endale või midagi sarnast... Ahvatlev ettepanek, aga ei mängiks välja :( Pannukaid sai ka täna :) Mu pannuka treenitusest pole suurt midagi alles jäänud - kaks kõhna läheb alla ja kogu lugu :( Peab ikka hakkama taas kolmapäeviti trenni tegema... Tudida sai ka hästi palju - eile kella kaheni ja täna kaheteistkümneni, kusjuures magama läksin suht vara mõlemal päeval. Lahe. Paberkandjal Postimeest oli ka hea lugeda. Eriti Artereid. Persoonilood on ikka tase omaette, kuigi ka seal on aeg-ajalt miskit täielikku kräppi. Üldjoontes aga parim, mida sellelt kenalt ajalehelt tuleb.
Väsimus tuleb peale. Peaks veel natsa lugema. Kultuuriajakirjad sai endale taas soetet, nüüd tuleb neid ka lugeda, et mitte ei tunneks, et raha on maha visatud. Täiesti nõme, aga põhimõtteliselt ostan neid tavaliselt ühe-kahe huvipakkuva loo tõttu. TMK-l on mingi uus suund avaldada pikemaid arutlusi. Ei ole just eriti huvitavad. Käibetõed ja trafaretid, irisemine kriitika mõttetuse pärast. Teatraalid on pidevas ringkaitses ja kuna parim kaitse on rünnak, siis ründavad nad juba enne seda, kui keegi on nende poole vaadanud. Sic! Ja midagi uut seal ei ole. Jah, ma tean, et uusi asju on maailma väga vähe, aga ikkagi ju ootan. Sest miks leheruumi raisata käibetõdedele?!
Enne kui päris jaburaks lähen, läen ära tudusse. Homme on kindlasti parem päev.
Teatrisse ei jõundud eelmisel nädalal. Jama lugu, aga ehk sel nädalal siis jõuab. Tahaks küll ju. Aga teatrist räägitud sai küll, nagu ikka :) Igatahes on nüüd esimene aine edukalt läbitud ja kaks mõttelist punkti seal kirjas, kuhu neid kirja pannakse. Seega vaid 78 AP-d veel ja tõotatud maa ongi kätte jõudnud. Irw. See oli nüüd nali, aga noh, ma ei kuule kedagi naermas. Ise ka ei naera. Naljakas oli sellegipoolest. Kuu aega raamatu lugemist, öö otsa üleeelmise aasta konspekti, 20 minutit mõnusat vestlust ja esimesed punktid olemas. Selline ongi siis elu.
Terve mu tuba on täis märgi riideid, mis ennast kuivatavad. Tegin selle väikse vea, et panin valged linad ahju külge kuivama. Linad ei ole enam valged. Mingi räme rooste on oma juured ajanud ahjupleki külge ja nüüd siis võin seda kenadust oma linadel näha. Väga meeldiv. Rooste parim omadus on ju see, et see ei eemaldu riietelt. Teinekordki. Uitmõte osta endale tume-tumedad linad on seega igati õigustet ja tuleb teoks teha. Kindlasti.
Maal nädalavahetusel. Nii tore oli. Iss tegigi kartuliputru ja hakklihakastet :)))) Ma ei saa aru, miks ta siis süüa ei teinud, kui me kõik pisikesed olime?! Võib-olla ta ei tahtnud, et ta lapsed rasva lähevad ja sellepärast laskiski empsil köögis möllata? Õel värk, emps oskab küll süüa teha, aga no iss on parim :) Ema tegigi täna märkuse - siis kui oli pool tundi halanud, et ma jälle kõhnemaks olen jäänud - et peaks laskma isal mulle kilode kaupa putru valmis teha ja siis pakiga kaasa panema, et soojendaksin seda endale või midagi sarnast... Ahvatlev ettepanek, aga ei mängiks välja :( Pannukaid sai ka täna :) Mu pannuka treenitusest pole suurt midagi alles jäänud - kaks kõhna läheb alla ja kogu lugu :( Peab ikka hakkama taas kolmapäeviti trenni tegema... Tudida sai ka hästi palju - eile kella kaheni ja täna kaheteistkümneni, kusjuures magama läksin suht vara mõlemal päeval. Lahe. Paberkandjal Postimeest oli ka hea lugeda. Eriti Artereid. Persoonilood on ikka tase omaette, kuigi ka seal on aeg-ajalt miskit täielikku kräppi. Üldjoontes aga parim, mida sellelt kenalt ajalehelt tuleb.
Väsimus tuleb peale. Peaks veel natsa lugema. Kultuuriajakirjad sai endale taas soetet, nüüd tuleb neid ka lugeda, et mitte ei tunneks, et raha on maha visatud. Täiesti nõme, aga põhimõtteliselt ostan neid tavaliselt ühe-kahe huvipakkuva loo tõttu. TMK-l on mingi uus suund avaldada pikemaid arutlusi. Ei ole just eriti huvitavad. Käibetõed ja trafaretid, irisemine kriitika mõttetuse pärast. Teatraalid on pidevas ringkaitses ja kuna parim kaitse on rünnak, siis ründavad nad juba enne seda, kui keegi on nende poole vaadanud. Sic! Ja midagi uut seal ei ole. Jah, ma tean, et uusi asju on maailma väga vähe, aga ikkagi ju ootan. Sest miks leheruumi raisata käibetõdedele?!
Enne kui päris jaburaks lähen, läen ära tudusse. Homme on kindlasti parem päev.