Paramax, Xymelin, Ibumax, Decatylen, Neoangin
Kas pean veel mõned asjad üles lugema, et point välja tuleks? Ilmselt mitte, kui just daunidega tegu pole. Haige ühesõnaga. Ikka veel. Tervenemist ei paista. Jube sitt on olla. Endiselt.
Täna taas Kukeke tunnis, lapsed panid näkku, ma lubasin neile vastu panna. Igatahes jama-mis-jama. Pärast selgus, et olen võimeline 45 minutit rääkima küll oma äraläinud hääle ja tühja peaga. Krt, südames on pisted. See selleks.
Homme tuleb üks lapsevanem, ilmselt ma köhin ta surnuks. Või nuuskan ta surnuks. Tjah.
Igatahes sain täna lõpuks ära öelda ühe asenduse ja muutsin sellega loomulikult Carmelita elu põrguks, aga jah, ei jaksa ja ei saa. Ei taha ka, sest need lõpuklassi omad jobutavad aeg-ajalt ikka liiga palju.
Täna selgus, et kahele kolleegile pakuti oktoobrikuus mu klassi. Kullakesed ei võtnud põrguingleid vastu. Tjah.
Ahjaa, lepingu kirjutasin ka täna alla. 31. augustini kehtib. Ehk siis 31. juulil on viimane päev, mil võib öelda tšau-pakaa, ma lähen nüüd. Ei kavatse hetkel öelda, aga noh, küllap saab näha, mis saama hakkab, kui kukekesed ära lendavad ja ajad muutuvad.
Maal mamani ja papa juures nädalavahetusel. Köhisin nii kõvasti, et nad ei saanud öösiti magada. Jälle veri :( Pöh.
Rõõmustavat ka: üks tita sai olümpiaadil neljanda koha!!! Pool punkti jäi kolmandast auhinnalisest puudu, sest ta ei osanud "poroloon" kirjutada. See selleks. Igatahes ma olen ta üle megaõnnelik. Teine tita jäi 28. ja oli natsa õnnetu, ilmselt pean teda ikka natuke üles poole putitama, sest tegelt ta on hullult tubli!
Ja nüüd vasakule ära, et mõned tunnid ette valmistada.
P.S. Putka-mutt tundis täna jälle muret, kuidas ma ikka tunde saan anda, kui nohu peal on. Maailm on ikka wirdo küll!
Täna taas Kukeke tunnis, lapsed panid näkku, ma lubasin neile vastu panna. Igatahes jama-mis-jama. Pärast selgus, et olen võimeline 45 minutit rääkima küll oma äraläinud hääle ja tühja peaga. Krt, südames on pisted. See selleks.
Homme tuleb üks lapsevanem, ilmselt ma köhin ta surnuks. Või nuuskan ta surnuks. Tjah.
Igatahes sain täna lõpuks ära öelda ühe asenduse ja muutsin sellega loomulikult Carmelita elu põrguks, aga jah, ei jaksa ja ei saa. Ei taha ka, sest need lõpuklassi omad jobutavad aeg-ajalt ikka liiga palju.
Täna selgus, et kahele kolleegile pakuti oktoobrikuus mu klassi. Kullakesed ei võtnud põrguingleid vastu. Tjah.
Ahjaa, lepingu kirjutasin ka täna alla. 31. augustini kehtib. Ehk siis 31. juulil on viimane päev, mil võib öelda tšau-pakaa, ma lähen nüüd. Ei kavatse hetkel öelda, aga noh, küllap saab näha, mis saama hakkab, kui kukekesed ära lendavad ja ajad muutuvad.
Maal mamani ja papa juures nädalavahetusel. Köhisin nii kõvasti, et nad ei saanud öösiti magada. Jälle veri :( Pöh.
Rõõmustavat ka: üks tita sai olümpiaadil neljanda koha!!! Pool punkti jäi kolmandast auhinnalisest puudu, sest ta ei osanud "poroloon" kirjutada. See selleks. Igatahes ma olen ta üle megaõnnelik. Teine tita jäi 28. ja oli natsa õnnetu, ilmselt pean teda ikka natuke üles poole putitama, sest tegelt ta on hullult tubli!
Ja nüüd vasakule ära, et mõned tunnid ette valmistada.
P.S. Putka-mutt tundis täna jälle muret, kuidas ma ikka tunde saan anda, kui nohu peal on. Maailm on ikka wirdo küll!