Taldrikut?

Ühesõnaga. Täna järjekordselt kutsude kodu (aka kutsula (parafraas sigalast ja kanalast)) koristades tegin avastuse, mida ma arvan keegi ei taha teha. Vähemalt oma nummikute juures küll mitte, omas kodus eriti veel. Nimelt olid rullud kenasti küprised, mida Käsh neile (ilmselt kadedusest andis, sest tal on sibula-kapsasupi dieet) andis, ära söönud ning siis... Arvake ära. Üks neist - või suisa mitu - oli sittund taldrikusse. Ja siis taldriku alla ka. Ma nüüd ei taha robustne olla ega midagi, no aga ei ole meeldiv minna heatahtlikult, parimate kavatsustega kutsude kodu koristama ja neile konservi andma ning siis pista näpud... sulaselge sita sisse. Kindel on see, et mida sellest taldrikust never ever midagi sööma ei hakka. Kuigi ma pesin selle keeva vee ja Domestosega üle... Teadmine, et kakaa seal oli, jääb ju ikka... Muidugi-muidugi, käsi kasutan söömiseks edasi - praegu järan õuna ja üritan mitte välja teha asjaolust, et paar tundi tagasi... tjah. Kutsud on nummid. Mis toob mu järgmise küsimuse juurde: lapsed ju ei kaka taldrikusse!? Miks, krdi päralt, peavad seda koerad tegema? Või ei anta lastele lihtsalt võimalust? Et kui piisavalt kaua oma taldrikukesega saaks olla, siis nad õiendaksid sellesse oma hädasid? Uskumatu lugu, kas pole...

******

Mul oli täna vestlus of the arengu. Seekord olin mina see areneja. Ma nüüd ei tea, kui palju ma arenenud olen, aga kuidagi kergelt võtsin asja. Arvestades, et ma närvitsesin ette nädal aega. Ja laupäeval kirjutasin enda jaoks kõige suuremad ja olulisemad küsimused neljal leheküljel lahti. Neist oligi jutt. Tegelikult on hea endast rääkida või kuulata, kuidas keegi sinust räägib, eks. Suht rahumeelne värk, ma võtsin seda lõpuks nii, nagu olen tervet tööaastat võtnud. Seega midagi põrutavat polnud, saan endaga hakkama.

******

Ja kui keegi oskaks mulle öelda, mida peale hakata suvega, siis ma oleks õnnelik. Ma lihtsalt ei jaksa kaks kuud puhata! Eriti veel Eestis... Kuigi meil on ju pisike tita tulemas, nii et võib-olla tegevust jätkub :) Tita teema on tegija, ma ootan pikkade silmadega, et üks pisike plikatirts tuleks, nummi-nummi. Kohe lähen ostan poest kõik roosad asjad ära ja jooksen nendega päevad otsa ringi :P Kusjuures iroonia on ikkagi see, et äkki tuleb poisimürakas... Peaks kihlvedusid korraldama hakkama?!

******

"Koletis" telekast.