Esimene päev

Hommik. Kööki. Hambapesu! Kohv ja banaan (kujutate ette, nädala sees söön hommikul?!). Hambapesu. Plaaster pepule. Pükste triikimine, kiire juba. Viimase sekundi otsus - seelik. Jooksuga väravast välja, pidurite krigin. Auto! Ei lähe jalgsi tööle, autos räägin plaastrist ja iiveldusest, mis mind saadab.

Kell on 11. Igav on, tahaks suitsu. Lähen poodi ja ostan süüa, palju-palju. Tagasi tööle, pole aega süüa. Tekkib hetk, söön palju. Siis on kiire-kiire kella kuueni. Hakkan koristama ja tassima. Lakkamatult koguneb sülg suhu. Hakkan mõtlema oma tüüpilisele kojuminekule - suits Toomel ja suits oma tänaval, kohv ja suits. Ei tee. Tulen koju. Söön jälle palju. Unustasin mainida, et alates 5st söön pidevalt torti ja maasikaid. Kõht on nagu pall, kajakale omasest seedimisest pole midagi järel. Ma arvan, et täna lisandus kilo.

Õhtu oma toas. Nokin nägu tund aega, sõrmed sügelevad. Vahele söön merekivikesi ja ananassikuubikuid. Väka. Kaupsist ostetud juustupulgad ja šašlõkk olid ka päris jammid.

Telefonikõne Kessule, nädalavahetus tuleb presidendiga. Mis tähendab, et kolmas päev - see hullemast hullem tuleb üle elada suitsuses köögis. Kas mul on willpowerit? Ei tea, eks näis.

Sülg koguneb suhu, näpud sügelevad ning kuklas taob lisaks kolmanda päeva needusele teadmine, et üks päev vähem kui aasta tuleb vastu pidada :P

******

MMi klass lõpetas täna. Kahju oli ja samas kergendus. Hirm ka muidugi. Kummaline tunne jäi.

Ära.