Kõik on uus...

Et kõik ausalt ära rääkida (noh, lõpp ei ole uus, on laenatud Jaan Rannapi "Koolilugude" raamatust, mida ma 4. juunil eksami ajal lugesin), pean meelde tuletama selle üsnagi ebameeldiva fakti, et minu esimene laptop HP-kene pani kõrvad pea alla 2 kuud tagasi (umbes nii see vast oli). Pärast väga pikka kaalumist ja sobilikku leinaperioodi sain Eikikese otsesel mõjutusel enda uue pisikese sõbra. Uskuge mind, ta on armas! Tutvustan: Dellu. Ma tean, et on olemas temast ilmselt paremaid, võimsamaid, odavamaid jne, aga ma olen juba Delluga harjunud ning temasse jäägitult kiindunud. Ühte õhku hingame ning loodetavasti jääb ta koostööd tegema pikemaks ajaks ja ei viska esimese lastehaiguse peale susse püsti. IT-mees igatahes vist hakkab seda üsna regulaarselt kontrollima ning ise tõotan ka olla korralikum. Seda enam, et nüüd tuleb kõvasti rohkem pappi välja käia kui HP eest. Kokkuvõttes on see minu 3. isiklik arvuti ning 6. arvuti, mida igapäevaselt olen kasutanud rohkem kui pool aastat.

******

Just rääkisin Trizaga. Kuidagi juhtub - ma ei tea, kuidas, aga juhtub, et jälle lobisesime tund aega. Eelmisel nädalal Male helistades juhtus sama lugu. No tehke mulle selgeks, kas tegemist on verbaalse kõhulahtisusega?! Retooriline küsimus loomulikult. Tegelikult on ikka ju asi selles, et kõik maailma asjad tuleb selgeks rääkida igal korral. Alati otsast peale, alati palju nalja tehes ning alati natuke kahetsustunnet tundes... Juhtub :P Igatahes sai Triza autokooli sõidueksami tehtud, pam-para-raa!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Nii et elu on ilus :)

******

Ma ei hakka siin pikalt peatuma seiklustel, mis eelmisel nädalal mind pidevalt saatsid ning ka selle nädala alguses varjuna kannul käivad, ei-ei. Ütlen vaid nii palju, et perearsti vahetan ma küll välja. Se on lihtsalt ebanormaalne, kui rumalasti see kõik välja kukkus. Miks ma pean ennast ebamugavalt tundma, kui arsti juurde lähen? Huh, unbelievable. Vat nii. Tuleb sündmusterohke suvi ning puhkusest pole juttugi. Jumal tänatud, et ma konservitehasesse kurke purki ei läinud toppima, nagu eelmise aasta augustis Käshiga rääkisime :P

******

Emma-beebi ajas jalad sirgeks ja tuleb välja, et tegemist on ühe õite siresäärse ja pikajalgse neiukesega. Okserallist ma ei räägigi. Väikelastel on vist buliimia sisse süstitud. Kõigepealt ahmime ja siis roobime, täiega ja suure kaarega. Väk. Hea, et Enrikol sellist värki pole, sest noh, ta sööb ju veel rohkem, siis oleks ka väljutatava hulk suurem...

******

Atekat tegema, "Kelgukoeri" vaatama ja tuttu.

P.S. Mul on kõige lahedam osakond koos kõige lahedamate inimeste ja eriti cooli professoriga :)