I´m not bothered or I don´t feel like it...

Teemaks "ei viitsi". Paljusid tegevusi ei viitsi teha. Tahaks ainult mingis omas mullis kükitada ja aeg-ajalt sellest välja tulla ning ringi vaadata. Neid kohustuslikke tegevusi ei viitsi teha. Tahaks nt minna Johanson ja vennad kontserdile folgile, siis tahaks Vägilaste kontserdile folgile, siis tahaks maksta kinni kõik oma laenud ja krediidid, siis tahaks, et päike paistaks ja saaks õues olla. Teha kas või õues sedasama, mida siin toas nii püüdlikult-püüdlikult teen. Ehk siis loen üht ja sedasama raamatut juba ma ei tea mitmendat päeva. Ma ei väsi kordamast, et Huizinga "Homo ludens" on huvitav raamat, lihtne lugeda, võrreldes Gaddameri jt teostega. Tjah. Ma vist ikka pean Katuga nõustuma ja ütlema, et suvi saab otsa ja puhkust polegi. Noh, tegelikult on, aga mitte sellist, mis viimastel aastatel on olnud, kus pole peale telksu vaatamise, söömise ja lamamise mitte miski muu päevakorras olnud. Nüüd on samal ajal palju ja vähe, mõtted keerlevad siia-sinna ning miski ei suuda mind panna keskenduma.

Täna hommikul ärkasin tõsise suitsupohmakaga. Ei-ei, ma ei suitsetanud eile. Käisin hoopis saunas. Kui meelde tuletada, siis plaastripaki peale oli kirjutatud, et talub lühiajaliselt vett, muidu eritab liiga palju nikotiini. Noh, igatahes sain ma sellise laksu, et siiani on iiveldus. Aga võib-olla on see hoopis koogist, mine tea.

Minu suurepärane programm "võtame kaalus juurde" on hästi tööle hakanud ning nüüd võin öelda, et isegi liiga hästi. Edaspidi tuleb hakata tegelema säilitamisega.

Jah... Kõik on olnud, nii et põdeda pole millegi pärast.