Pühapäevaõhtune masterplan!

Ajee. Kui kõik lugemiskontrollid - kolme klassi jagu "Pan Kleksi akadeemia", "Meelise" ja "Müütiliste muistendite" kohta - said parandatud, oli nädalavahetus möödunud. Kuigi. Täna ometi võtsin kätte üle ei tea kui pika aja Sarah Bryant-Bertaili "Space ant time in epic theater. The brechtian legacy". Nii et natuke on tänasest päevast kasu ka olnud :D Nii tund või poolteist puurisin seda, siis tuli köh-köh ja kramp jalga. Ühesõnaga meenusid igasugused vabandused, miks edasi lugeda enam ei saa. Kusjuures mul on endiselt tunne, et ma olen seda raamatut juba varem sirvinud või isegi lugenud. Jutt on tuttav ja näited ka. Huvitav, kas on võimalik, et kolm-neli aastat tagasi seda lugesin? Arvestades, et see raamat on pliiatsijoontest vaba ja väga kenasti koheldud - kahtlustan, et peale heade õppejõudude polegi keegi seda lugenud - on see vist siiski vähetõenäoline.

Teatrimõtteid on pea täis. Kooli omasid ka. Huvitav, kumb peale jääb? Njah, praegusel hetkel ei võida ei Sprite ega janu, sest ma lähen vasakule ära. Endiselt on seal voodi.