Püha üritus

Täna siis toimus kauaoodatud püha üritus, millele minagi olin kutsutud. Chicad olid rämedalt vaeva näinud, vaaritanud-hakkinud-tikkunud-kaunistanud-pununud-keetnud-küpsetanud. Ja kuna õnnestunud üritus algab alati heast ning piisavast (või pigem isegi liigsest) toidust, siis võin oma paksu kõhtu patsutades öelda, et üritus oli megahea! Jajaa, ma tean, küll et kaalunumber ja enesetunne ei kiida 10 muffinit heaks, aga need olid lihtsalt liiga jammid :P Ülejäänud aja sõin porgandeid-kurki-lillkapsast-viinamarju-apelsine. Suhteliselt kummaline tunne on.

Ühesõnaga. Püha üritus toimus kaunistatud ja näitusega sisse juhatatud ruumis, kus suurel videoekraanil näidati ilusaid pilte ilusatest inimestest. Õhtujuhid olid olemas - väga tublid ja toredad! Pisikesed lugesid luuletusi, kusjuures nad esitasid modifikatsiooni mu lapsepõlve lemmikluuletusest, mis räägib laagris olevast rüblikust, suuremad laulsid. Peeti mõned kõned, anti üle kingitused. Seda kõike saatis lakkamatu söömine ning O. kommentaarid, sest tal oli vaja joke aroundida. Lahe oli. Vaatamata sellele, et enne koristamist tehti välkkoosolek, kus arutlusel Eesti asja puudutav ebameeldiv teema. Pakkisime ja koristasime poole tunniga kõik kokku, ronisime autodesse ja suundusime afterpartyle, kus sõime samu toite edasi, ainukese vahega, et toole ei jätkunud kõigile, tuletõrje signalisatsioon hakkas huilgama ning nalja sai veel rohkem. Nii hea oli üle pika aja kõiki chicasid näha!

Njah. Olen Nõmmel. Hommikusöögiks olid pannkoogid, pisike plika roomab mööda põrandat nagu vana mees, suurem poiss teeb pahandust ja vaatab oma pikkade plaksuvate ripsmetega süütu näoga otsa... Elu on ilus! Ütlesin päeval, et nii ammu pole rahu sees olnud ning täna see tuli. Ma ei tea millest, aga tuli. Ei tea sedagi, kauaks tunne püsima jääb ja ega see huvitagi. Peaasi, et ka homme hommikul on hea ärgata.

Pildistanud Merilyn Laid