Jäine mõrv

Vanemuises Leino Rei "Jäine mõrv". Täiesti harilik mõrvamüsteerium, kus pole mõrva ega müsteeriumit. Hannes Kaljujärv, Jaan Rekkor, Eva Klemets ja Riho Kütsar mängisid. Kavakohaselt oleks pidanud üks tegelane veel olema, aga ma küll teda seal ei näinud. Koduka andmetel aga on naisosalised eraldet sõnaga "või". Nii et võib-olla ei pidanud Hilje Murelit olema (parem kah!).

Paar tähelepanekut. Hannes puterdas terve 1. vaatuse. Ei tea, kas käis see joodiku rolli juurde või mis, aga mind kohutavalt häiris see. Teises vaatuses ma seda enam ei täheldanud (võib-olla seetõttu, et teise vaatuse esimsed 15-20 minutit olid nii kuradi igavad, et ma hakkasin lõuad laiali haigutama ning tukk tuli peale; pärast seda muidugi hakati kenasti rebima, nii et lõppkokkuvõttes jäi kõik tasakaalu). Muide, Eva Klemets on ühe mu lapsevanemaga väga sarnane - võiks öelda, et lausa hirmutav sarnasus :D Riho Kütsaril oli jälle politseiniku roll (nt "Hüppajates" oli ka), mis siis et tegelikult oli ta näitleja, kes mängis politseinikku... Ja kujunduse kohta nii palju, et väikese maja võimalused on ikka rämedalt piiratud... Rõdu meenutas otseselt "Lendas üle käopesa" etendust, aga egas muul moel olekski võimalik seda markeerida. Mööbel oli uus - Käsh uuris, kas seda ostetakse igaks etenduseks... Ilmselt siiski laenasid kokku :) Hannese kingi olime varem näinud - K.-ke tegi selle märkuse ning isegi panin sama asja tähele. Velvetid olid kah alles eelmisel või sel hooajal mingis tükis kasutusel :) Ühesõnaga detaililaks. Sellest ma pikemalt ei räägi, et Kütsar käibki sama kostüümiga kogu aeg :D

Ahjaa. Kujunduse kohta veel nii palju, et Hitchcocki pisike metalselt läikiv büst oli riilulil, kaks postrit seinal, kahtlustan, et ühel oli naine, kellele nuga kõhtu oli löödud, teine kujutas mingi filmi võtteid. Tjah. Ma nüüd ei taha iriseda, aga see kirjutuslaud ning kaks tooli, mis laval 1. vaatuse alguses kasutusel olid, varjasid väga oluliselt minu vaadet. Ma lihtsalt ei näinud, mis näitlejad tegid põrandal olles. See selleks. Ise olen süüdi, oleksin ju võinud rõdult etendust vaadata.

Ei viitsi pikemalt kirjutada. Suhteliselt... Deja vu oli pidevalt. Käsh arvas, et krimikirjanike lood ongi sellised. Võib-olla ongi. Mulle tulid mingis flashid silme ette, ma ei tea, võib-olla olen filmi näinud, ei tea. Lavastus meenutas neid lavastusi, mida väikeses majas olen vaadanud viimaste aastate jooksul. See siis tähendabki seda, et maja dikteerib ette, mida ja kuidas mängitakse ning mis vaataja seisukohalt - ja ma olen just nimelt vaataja! - oluline, see dikteerib, mida ja kuidas vaadatakse ja vastu võetakse. Seekord siis noomoodi ("Ajujahti" meenutas ka veel :D).

******

A muidu on harilik.

Väsimus, väsimus, väsimus. Kiire, kiire, kiire. Energiat on üllatavalt palju. Kilosid ka :P Nädalavahetusel tahan nii väga maale, kuigi tean, et see väsitab veel hullemini, kilodki kogunevad seal kergemalt. Mis teha, onju, aga tahan.

Järgmisel nädalavahetusel ilmselt Tallinnasse, nii et jah... Järgmisel nädalal peaksin Pärnus olema, aga seegi pole veel lõpuni selge (olen jõudnud vihastada, ümeber mõelda, veel kord ümber mõelda, tüdineda, käega lüüa), praegu olen äraootaval seisukohal.

Eile oli ilge migreenihoog... Jõudsin tööle ja tundsin, et nutt tahab peale tulla. Võtsin peoga tablette sisse ning juba 4. tunni lõpus oli suhteliselt kena olla. Siis võtsin igaks juhuks veel paar tablakat ning sain isegi trennis kenasti olla (see oli muide väga mõttetu trenn, ma ei tundnud, et oleksin sentimeetritki treenunud!)

Vasakule ära (dušar ja voodi).