Lumi sajab italicus

Sadas jah esimene selleaastane lumi maha. Kell 12 ärgates avastasin. 4 ajal õuest õunapuu alt õunu tuues pidin neid lume seest välja kaevama, näpuotsad jäätusid hetkega. Püksisäärtele kleepusid räitsakad, mille kohe unustasin. Toas kükitades sulasid need pükste külge, villased sokid said koemustrisse veepiisad.

Siiani sajab. Räästad tilguvad. Lumetõrje auto-traktor-massssiiin on juba mitu kärarikast ringi teinud. Laternavalgel aga on näha helveste kiire langemine. Mitte kunagi otse, vaid ikka kusagilt kuidagi viltustena. Lumi sajab italicus. Ülemine ots pisut ettepoole kaldus ning alumine veidi justkui reas mahajäänuna järele venimas. Ma kirjutan irl-is ka italicus. Kogu elu on italicus.

Ikka põnevam kui see tavaline nimetu kiri, bold või underline.

Tee on rida, laternapost äärejoon ning lumehelbed üksikud tähed, mis moodustavad sõnu. Lakkamatu sadu kirjutab kiiresti-kiiresti hooletult lauseid, lükib neid üksteise kõrvale, vahel üht-teist maha kriipsutades, siis kiiresti üle kritseldades.

Talv.