Mul on nohu. Eile öösel sain. Aeg-ajalt esineb ninaverejooksu (mis sõnavärdjas?!). Süda teeb pupi-pupi.

Kõik on vist korras?

"Lavakooliraamat I" on olematuses olevamasoleval öökapil (meeltesegadushoos või meeltesegasushoos neljapäeval Apollost ostetud, sest raamatupoest ju tuleb raamatuid osta). Õite tore tigu paistab olevat, aga mis ma siin ikka. Kella nelja ja viie vahel pühapäeva varahommikul, kui taksojuht (ülikonnastatud ja lipsustatud) on sulle ilusat hommikut soovinud, sina üritanud manustatud Camparit endast (ebaõnnestunult) välja raputada, pole vist (kiitvate-laitvate-lati alt läbi jooksvate) hinnangute andmine kõige kohasem tegevus.

Tavaline, et mitte öelda russofiilselt normaalne, päev. Ju nõu.