Ostlemas
Nagu korralikud eestlased ikka ei tee ka mina välja majanduslangusest, lausa -kriisist ja valjuhäälselt kõlvavast kõminast, et järgmisel kalendriaastal tuleb kõigil püksirihma pingule tõmmata. Ma eelistan ilma rihmata pükse :D Seega jõuluostelus, mille plaane olen juba ma-ei-tea-kui-kaua pidanud.
Sain oma sisseostud tehtud kolme korraga. Kolmandat korda, täis otsustavust, läksin poodi täna. Koostasin enne konkreetse nimekirja, et rohkem poleks vajadust minna. Noh. Esimeses poes läks kenasti, kinkekaart taskus, marssisin järgmisse. Ja siis hakkas peale. Tuleb välja, et inimesed peavad siiski sularaha kaasas kandma ja jõulude paiku suuremas koguses. Nimelt just siis, kui ma maksma hakkasin, ütles üles kaardimaksete terminal. Pangaautomaadi juures selgus kurb tõsiasi, et Hansapank aka Swedbank oli kokku jooksnud. Ega siis midagi. Marssisin järgmisse poodi, ise märkmeid tehes, kuhu tagasi minna. Ja siis läksin pangakontorisse, kus oli umbes 20 klienti, kes kõik sularaha välja tahtsid võtta :D Noh, sealt suundusin sujuvalt järgmisse poodi, kus ma lõpuks ka ühtteist välja valisin ja siis hakkasin taas kaardiga maksma, kuigi poepreili kähvas mulle, et see on mõttetu üritus. Minu kella järgi ei toiminud maksed umbes 47 minutit. Swedbanki teate järgi oli see muidugi pool tundi... Kaupmehed olid kole tigedad. Kujutate ette Apollo raamatupoodi, kust inimesed jõulude ajal tuhandete kroonide eest korraga ostavad, sabad on korraga kolmes kassas, igas umbes 5 inimest ja siis selgub, et kaardiga maksta ei saa?! See tähendas vip-teenindust neile tohmanitele, kes sulli kaasas kannavad. See selleks. Igatahes pidin ma seejärel kõik poed uuesti läbi käima ja maksma kinni kõik need asjad, mida ma välja olin valinud. Tänane konto: K.-dele olemas, õelastele olemas, venna tibinale olemas. Ma olen päris väike kangelane. Ühtki paanikahoogu poes ei saanud - ilmselt tingitud ka minu otsustavusest ja sihiteadlikkusest.
Nii. Pärast kena ostlemist suundusin 7 peale, augustasin pileti - olgu öeldud, et ma ootasin bussi 15 minutit, endal käed täis igast nänni - ja vaatasin bussiaknast välja. Deliiriumilaadne olukord, aga ma nägin, kuidas üks umbes minuvanune naisterahvas lihtsalt bussi kõrval kokku kukkus. Bussis tõusis muttide sabin, aga välja läksin mina ainukesena. Nii kui ma seda tegin, sõitis buss minema. Tänks, bussijuht, Sa oled tõesti suur ligimesearmastaja! Kahjuks tuleb kõik ringiga Sulle endale tagasi, nii et ära imesta, kui hädas olles Sulle keegi appi ei tule. Või mis veel parem: kui Sinu pereliige bussi kõrvale ära minestab, siis heal juhul kutsutakse talle politsei, halvemal astutakse kuklasse. Tahaks öelda, et ma ei saa aru, mis inimesed need on, aga kahjuks ma saan. Harilik eestlane.
Aga oluline on ju mõte, et ma ei pea enam ühtki kinki ostma!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Sain oma sisseostud tehtud kolme korraga. Kolmandat korda, täis otsustavust, läksin poodi täna. Koostasin enne konkreetse nimekirja, et rohkem poleks vajadust minna. Noh. Esimeses poes läks kenasti, kinkekaart taskus, marssisin järgmisse. Ja siis hakkas peale. Tuleb välja, et inimesed peavad siiski sularaha kaasas kandma ja jõulude paiku suuremas koguses. Nimelt just siis, kui ma maksma hakkasin, ütles üles kaardimaksete terminal. Pangaautomaadi juures selgus kurb tõsiasi, et Hansapank aka Swedbank oli kokku jooksnud. Ega siis midagi. Marssisin järgmisse poodi, ise märkmeid tehes, kuhu tagasi minna. Ja siis läksin pangakontorisse, kus oli umbes 20 klienti, kes kõik sularaha välja tahtsid võtta :D Noh, sealt suundusin sujuvalt järgmisse poodi, kus ma lõpuks ka ühtteist välja valisin ja siis hakkasin taas kaardiga maksma, kuigi poepreili kähvas mulle, et see on mõttetu üritus. Minu kella järgi ei toiminud maksed umbes 47 minutit. Swedbanki teate järgi oli see muidugi pool tundi... Kaupmehed olid kole tigedad. Kujutate ette Apollo raamatupoodi, kust inimesed jõulude ajal tuhandete kroonide eest korraga ostavad, sabad on korraga kolmes kassas, igas umbes 5 inimest ja siis selgub, et kaardiga maksta ei saa?! See tähendas vip-teenindust neile tohmanitele, kes sulli kaasas kannavad. See selleks. Igatahes pidin ma seejärel kõik poed uuesti läbi käima ja maksma kinni kõik need asjad, mida ma välja olin valinud. Tänane konto: K.-dele olemas, õelastele olemas, venna tibinale olemas. Ma olen päris väike kangelane. Ühtki paanikahoogu poes ei saanud - ilmselt tingitud ka minu otsustavusest ja sihiteadlikkusest.
Nii. Pärast kena ostlemist suundusin 7 peale, augustasin pileti - olgu öeldud, et ma ootasin bussi 15 minutit, endal käed täis igast nänni - ja vaatasin bussiaknast välja. Deliiriumilaadne olukord, aga ma nägin, kuidas üks umbes minuvanune naisterahvas lihtsalt bussi kõrval kokku kukkus. Bussis tõusis muttide sabin, aga välja läksin mina ainukesena. Nii kui ma seda tegin, sõitis buss minema. Tänks, bussijuht, Sa oled tõesti suur ligimesearmastaja! Kahjuks tuleb kõik ringiga Sulle endale tagasi, nii et ära imesta, kui hädas olles Sulle keegi appi ei tule. Või mis veel parem: kui Sinu pereliige bussi kõrvale ära minestab, siis heal juhul kutsutakse talle politsei, halvemal astutakse kuklasse. Tahaks öelda, et ma ei saa aru, mis inimesed need on, aga kahjuks ma saan. Harilik eestlane.
Aga oluline on ju mõte, et ma ei pea enam ühtki kinki ostma!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Sildid: Kiiksud, Tartus juhtub