Mingi päev käisin raamatukogus viivist maksmas, raamatuid tagastamas ja võtsin paar asja veel.

Sergo Selderi "Ajateenija tasuta kiri"
oli päris muhe lugemine. Kõkutasin vist kaks tundi, kuna absurdne olukord ei lasknud toimuvat tõsiselt võtta. Mul on kevadest saadik voodi kõrval "Švejk", mida ma HP asemel juuni alguses lugesin. Mitte et need oleksid väga ühtekad teosed, aga kes lugenud, saab aru tonaalsusest, mis kohati üsna sarnaseks kisub :) (Ja millegi tõttu mõtlesin lugrmise ajal Juha Vuorise raamatute peale ka - midagi nagu oli.)
Hinnang 8 punkti.

Christopher Paolini "Eragon" ja "Vanem"
on triloogia kaks esimest osa, raamatute tutvustustes on kasutatud mõtet a la kellele meeldib "Sõrmuste isand", sellele meeldib ka Paolini loodud maailm. "SI" pole seni olnud päris minu tassike teed (!), aga Paolini mulle meeldib. Igal kevadel on mõni laps valinud klassile tutvustamiseks Paolini ja sel aastal ma tundsin lausa kohustust, et peab ikka uurima, kes ja mis ja miks. Ma ei kahetse. Viiesajalehesed raamatud lähevad väga ruttu, tegevus on loogiline, mitte väga keeruline, on võimalik haarata ja ei pea tegema endale skeemi kes-mida-kellele-kellega-kus, vaid saab rahus nautida head jutustust. Mulle on alati muinasjutud meeldinud, eriti veel sellised, kus mõte on headuse õpetamine, mitte kurja hävitamine. Paolini maailmas on muidugi palju sellist, mida ma juba kuskilt mujalt lugenud olen, palju on Skandinaavia mütoloogia mõjutusi (tõesti on), seesama "SI" ja HP möllavad alateadlikult sealgi, aga sellele vaatamata on tegemist üsna kenasti kirja pandud ja ilmselt väga hoolikalt toimetatud teostega. Kuuldavasti on olemas vähemalt esimesena mainitust ka filmiversioon. Ma usun, et muinasjutu- ja ulmelembene lugeja-vaataja naudub seda.

Hinnang 8.